Velise hariduselust 1934. a välja antud vihik
Endise Läänemaa Velise vald hõlmas nelja mõisa s.o. Velise (Felcks), Valgu (Walck), Nurtu (Nurms) ja Päärdu (Kosch) maa-alad. Vald koosnes seega neljast endisest mõisavallast – kogukonnast. Igal vallal oli oma kool, seega oli Velise valla territooriumil neli kooli.
Velise valla vanima ja suurima kooli, s.o. Velise kihelkonnakooli ja hilisema 6-kl algkooli eelkäija, Velise vallakooli, asutamise ajaks on peetud 1839. aastat. Seda on kinnitanud hilisema kauaaegse Velise kooliõpetaja Gustav Garelli andmed oma vanaisalt, kes oli Velise vallakooli esimesi õpilasi ja käis siin koolis 1839-1843. Kirjalikke andmeid ja materjale on arhiividesse jõudnud napilt, kuna kõik need dokumendid, mis valla ja koolide kohta olid 1905. aastal vallamajas ja kaugemale saatmata, põletati.
Velise vallakooli peeti oma haridustaseme poolest üheks ümbruskonna tugevamaks kooliks. Seda kinnitab ka see, et tung siia teistest naabervaldadest oli nii suur, et koolivalitsus selle pidi keelama, kuna oma valla lastele ei jätkunud ruumi, leidsid valla inimesed, et sellest jääb nende lastele siiski väheseks. Koolilt taheti oma lastele suuremaid teadmisi ja oskusi, mis teeks laste tuleviku kergemaks ja mugavamaks.
Nagu varem mainitud, alustas Velise 6-kl algkool tööd endise Velise vallakooli ja Velise kihelkonnakooli baasil, novembris 1918. aastal. Algul nimetati kooli Velise kõrgemaks rahvakooliks, kuid peagi nimi muudeti Velise 6-kl algkooliks.
Õpetajatel oli alguses koolis palju tööd. Senine õppematerjal oli võõrkeelne ja tuli ümber töötada, kuna eestikeelsed õpperaamatud puudusid. Puudusid ka eestikeelsed oskussõnad. Lääne Maakoolivalitsuse kirjas 22. jaanuaril 1919. on öeldud, et õpetamine koolis toimub õpetajate äranägemise järgi seni, kuni uued õpperaamatud ilmuvad. Esimeseks võõrkeeleks koolis määrati vene keel, teiseks saksa keel. Viimast hakati õpetama IV klassist alates.
Päärdu vallakool asutati 1846-1847. aastal tolleaegse Päärdu mõisa omaniku parun Peeter Edler v. Rennenkampfi poolt. Esimene koolihoone asus Vene külas endise “Sepa” talu maal, olnud mõisast kilomeetri kaugusel põhja suunas. Juba 2-3 aasta pärast on kool üle kolinud valla lõunapiirile Rääskülasse. Ümberkolimise põhjusi pole teada. Hoone, kuhu kool uues kohas asus, on praegu alles, mitmeti remonditud ja ümberehitatud. Talu aga, millele hiljem kooli hooned kuulusid, kannab Koolirehe nime tänapäevani.
Vaatamata pingutavale ja väsitavale õppetööle on koolis leitud mahti teha veel laialdast ja mitmekesist ühiskondlikku tööd. Õpilasorganisatsioonidest on koolis tegutsenud edukalt ENP Risti koondus ja lootusring “Koit”. Viimane organisatsioon oli asutatud Velise kooli eeskujul, kus see töötas juba 1926. a saadik. Nende organisatsioonide tööst võtsid osa üle poolte kooli õpilastest, näiteks 1933/34 õppeaastal 35 poissi ja 27 tüdrukut (üldse oli koolis sel aastal 35 poissi ja 38 tüdrukut). Lootusringis on õpilased pidanud töökoosolekuid üks kord nädalas. Igal koosolekul esinesid õpilased kahe või kolme ettekandega. Ettekannete teemad on olnud väga mitmekesised. Võeti osa vabariiklikust karskusvõistlus kirjutusest, kust on saadud mitmeid auhindu.
Praeguse Valgu 8-kl kooli eelkäija – Valgu vallakool asutati 1847. a. Enne seda on Valgus eraviisiliselt üksikutele lastele lugemist ja vähesel määral ka kirjutamist õpetanud Kustas Lauter. Enne Valgusse tulekut oli K. Lauter Vigala kirikuõpetaja C. E. Harteni juures kutsariks ja oli sealses köstrikoolis H. F. Johansoni juures lugemise ja kirjutamise selgeks õppinud.
Õpilaste isetegemise arendamiseks asutati kooli juurde 5. novembril 1930. aastal õpilaste lootusring. Omaette nime ringile ei antud. Oli see vaid Valgu 6-kl kooli lootusring. Ring kutsuti ellu Velise kooli eeskujul, kuna seal töötas õpilasring juba mitu aastat. Praegune Valgu kooli juhataja oli tol ajal Velisel õpetajaks ja selle ringi loojaks. Ta oli ka Velisel selle ringi esimeseks juhendajaks. Valgu koolis astus ringi asutamise päeval tegevliikmeks 27 poissi ja 16 tüdrukut, kokku 43 õpilast.
Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada.