Valgu vallakool

Praeguse Valgu 8-kl kooli eelkäija – Valgu vallakool asutati 1847. a. Enne seda on Valgus eraviisiliselt üksikutele lastele lugemist ja vähesel määral ka kirjutamist õpetanud Kustas Lauter. Enne Valgusse tulekut oli K. Lauter Vigala kirikuõpetaja C. E. Harteni juures kutsariks ja oli sealses köstrikoolis H. F. Johansoni juures lugemise ja kirjutamise selgeks õppinud.

Kooli esimeseks asupaigaks sai mõisa maja, mis asus praegusest koolimajast, endisest Valgu mõisa härrastemajast 1,5 km lääne suunas. Rapla-Valgu-Velise-Päärdu maantee ääres, praeguse “Harnaki” rahvasuus ka “Nuuma” talu elumaja kohal. Mõningail andmetel olnud maja enne valla- ja kohtumajaks ja esialgu olevat kool ajuti töötanud vallamaja ruumis. Kuidas olukord tegelikult oli, ei ole võimalik selgeks saada, kuna hilisem vallamaja, mis asus koolimaja õuel, hävis tules ja majaga koos hävisid ka dokumendid. 
Hilisemast perioodist on igatahes teada, et nii kool kui vallamaja asusid kumbki omaette majades.

Peale kooli kolimist uude majja 1881. a asusid sinna elama mõisa teomehed, mis kinnitab, et maja kuulus mõisale. 1915. aastal on maja maha põlenud, kuid ehitati vanadele alusmüüridele kohe uus. See maja on säilinud tänaseni. Vanemad inimesed, nende hulgas ka endise “Harnaki” talu peremees Peeter Nurmsalu mäletavad veel hästi maja, kus Valgu kool oma esimesed aastakümned töötas.

Valgu kooli õpilased 1916. a. Keskel mustas kleidis õpetaja Juuli Koppelman

Maja on olnud väga hästi ehitatud. Palgid olnud tahutud ja siledaks hööveldatud. Seestpoolt on ruumid olnud krohvitud. Koolituba on asunud maja maantee poolses see on lõunapoolses otsas. Ruumis olnud ka suur kerisega ahi. Maja teises (põhjapoolses) otsas on olnud kooliõpetaja eluruumid. Samal õuel asunud vallamaja on hiljem lammutatud ja selle maja palke on paigutatud praeguse talu lauda ehitamisel.

1879. aastal tuleb Valgu vallakooli õpetajaks J. Aaman. Sel ajal tunnevad valla mehed muret, kuidas saada uut koolimaja, kuna senine on vana ja kitsaks jäänud. Siit võibki järeldad, et kool asus algselt ühte vanemasse mõisahoonesse, sest kolmekümne aastaga, mis kool selles majas oli asunud, poleks ju maja veel vana olnud.

Vallameeste muredele tuleb abiks tolleaegne Valgu mõisa omanik Uexküll. Ta kingib koolile põliseks kasutamiseks mõisast 1,5 km ida poole, samuti Rapla-Valgu-Velise-Päärdu maantee ääres “Rojamaa” talu maast viis tiinu maad. Uue hoone jaoks andis parun ka palgid ja laskis ka suurema osa ehitustöid mõisa poolt ära teha. Maja ehitati valmis 1880. aastal. Maja seest krohvimine ja väljast vooderdamine tehti hiljem. Uude majja kolis kool 1881. aastal.

Selles majas asus Valgu kool aastatel 1881-1941. Fotol on maja lõunapoolne ots juba lammutatud

1925. aastani töötab Valgu kool 3-klassilisena, koolina ja ühe õpetajaga. 1929/30 õppeaastast alates töötab kool juba viie klassiga. 1930. aastal otsustab Velise vallavalitsus muuta kool 6-klassiliseks, millise otsuse Lääne Maakoolivalitsus ka kinnitab. Õpilaste arv on aga pidevalt kasvanud. Kui 1915/16 õppeaastal on õpilaste arv 38, siis 1929/30 õppeaastaks on see arv tõusnud 71-ni. Muret hakkab tegema ruumipuudus. Eriti teravaks muutub ruumikitsikus juba järgmisel 1930/31 õppeaastal, kui maakoolivalitsus otsustab kooli tööle panna kolme klassikomplektiga. Uus klassikomplekt paigutatakse senise tütarlaste magamise tuppa, kust magamise lavad välja lõhutakse ja ruum kohandatakse klassiruumiks. Internaadi jaoks ruumi ei jäänud, ehkki seda väga vaja oli, kuna osa lapsi käis koolis 8 kilomeetrit kauguselt. Korterit vajas ka kolmas õpetaja. Juba samal aastal pöördub kooli hoolekogu Velise vallavalitsuse poole palvega, koolile uue hoone saamise küsimuses.

Kuna vallavalitsus hoolekogu palvele ei reageeri, otsustavad lapsevanemad oma koosolekul, 23. oktoobril 1932. a saata vallavalitsusele omapoolne palve koolimaja küsimuses, kuna ruumikitsikus oli tõsine. Ka sellele palvele ei pööratud tähelepanu, seepärast oldi sunnitud pöörduma Maakoolivalitsuse poole. Viimase nõudmisel arutatakse küsimust küll vallavolikogu koosolekul, kuid jääb ikkagi lahendamata.

Valgu koolimaja ümbrus hoiti alati korras

Edasi soovitatakse lastevanemate poolt, et vallavalitsus ostaks ära Valgu mõisa härrastemaja ja ehitaks selle ümber koolimajaks. Oma koosolekul 26. mail 1933. aastal otsustavad lastevanemad hoone ostmiseks anda vallavalitsusele isegi laenu. Kuna teatud isikud, kellel vallavolikogus küllalt kaalukas sõna, on härrastemaja ostmise vastu, jääb ka see ettepanek esialgu tähele panemata. Maakoolivalitsus asjasse sekkumise tagajärjel on vallavalitsus sunnitud olukorra lahendamiseks midagi ette võtma. Sel eesmärgil remonditakse endine mõisa valitseja majas (praegu asub selles majas kauplus ja Valgu sidejaoskond) osa ruume kooli internaadi ja ühe klassikomplekti jaoks. Lastevanemad aga keelduvad oma lapsi siia toomast, kuna selles ei nähta perspektiivset lahendust kõnealusele küsimusele. Kool jääb endiselt vanasse majja.

Uue koolimaja küsimus on aga endiselt päevakorras ja muutub aina teravamaks. Vallavalitus jääb kangekaelselt oma seisukoha juurde ja remondib valitsejamajas edasi. Ruumid on korras juba kahe klassikomplekti jaoks. Miks vallavalitsus selliselt tegutses, oli teada. Samaaegselt Valgu kooliga, oli ruumikitsikus suur ka Velise 6-klassilises koolis. Õpilaste arv oli siin veel suurem kui Valgus. Vallavalitsuse eesmärk oli ehitada Velisele igati ajakohane koolimaja ja Valgusse soetada ruumid ainult kahe klassikomplekti jaoks. Selle eesmärgiga valitseja maja remonditigi, kuna see näis valla meestele küsimuse lahendamiseks ainuõigena. Seega oli siis päevakorral “keskuse” küsimus. Valgu kooli hoolekogu ja lastevanemad ei olnud aga sellise plaaniga nõus ja pöördusid haridusministeeriumi poole, tunnistada valitseja maja koolimajaks kõlbmatuks. Pole õnnestunud teada saada haridusministeeriumi seisukohta, kuid võib järeldada, et valitseja maja siiski koolimajaks sobivaks ei peetud, sest vallavalitsuse poolt tellitaks uue koolihoone projekt. Uus hoone on ette nähtud ehitada telliskivist ja maksumus on Kr. 70 000.

Uue koolihoone projekt ei leia oma küllalt kõrge maja maksumuse pärast poolehoidu, kuid seoses uue hoone projekti valmimisega, saab vallavalitsus hakkama hoopiski omapärase tehinguga. Vallavolikogu otsustab, vallavalitsuse ettepanekul senise koolimaja koos kool maaga ära müüa. Maja ostjaks on Riista vahtkonna metsavaht Ants Ameerikas ja ostu-müügi leping sõlmitakse 28. aprill 1937. aastal. Valgu kool jäi seega ilma peavarjuta, ilma maata. Võib arvata, et vallavalitsus tegi selle ebaväärika otsus eesmärgiga, oma senine plaaniga hinna eest ellu viia. Vaja oli senine koolimaja ära müüa, et küll siis ollakse sunnitud valitseja majja kolima. Nii kavatseski vallavalitsus oma plaani läbi suruda. Valgu rahvas aga nii kergelt alla ei andnud. Kooli hoolekogu otsustas oma koosolekul 3. mail 1937. aastal esineda Lääne Maakoolivalitsuse ees protestiga. Tulemuseks oli, et koolimaja müügileping jäeti kinnitamata ja seekord jäi kõik vanaviisi. Võitlus uue Valgu koolimaja eest oli kestnud tervelt kuus aastat, aga sobivat lahendust veel polnud.

Valgu kooli õpilaspere 1928. a kevadel

Nagu varem mainitud, oli uue hoone projekt liiga kallis, mistõttu see valla ringkondades poolehoidu ei leidnud. Kuna aga mingi lahendus tuli leida, hakati tõsisemalt rääkima mõisa häärberi ostmise võimalusest.
Nagu hiljem on selgunud, oli häärberi ostmise küsimus valla meestel kõne all kohe peale seda kui see ettepanek lastevanemate poolt tehti. Oli isegi vahendaja vallavolikogu poolt määratud., kes pidi lepinguosaliste soovid ja ettepanekud kokku viima. Selleks oli tolleaegne vallavolikogu liige Valgu piirkonnast Jaan Harnak.

Nagu kahest parun Pillari kirjast, millised J. Harnakile on saadetud, paistab, takerdus küsimus pooleldi poliitilise barjääri taha. Paljude vallavolikogu liikmete ja teiste asjaosaliste arvamised olid väga vastakad ja seostatud eestlaste raske minevikuga, mille värskeks meeldetuletajaks oli parun Pillar oma häärberiga. Et need arvamised ja seisukohad olid aga parunile ette kantud, seda võib lugeda tema kahest kirjast.

Nikolai Pilar Pilchau
Tallin, Eesti
Suur Roosikrantsi t. 2-1
Tallinn, 18. I 1932.

V. a. herra Harnak.

Kirjutan Teile meie tänase telefoni kõne põhjal, et oma seisukohta Valgu herrastemaja ostu-müügi küsimuses lõplikult selgitada.
Kui ma 2,5 aastat tagasi oma maja Velise vallale müüa pakkusin, siis tegin seda mitme tuntud Valgu tegelase pealaekäimisel, kes Valgu rahvale sündsat koolimaja soovisid, ühtlasi minule teatades, et terve vald selle ettepaneku soojalt tervitaks. Mina omalt poolt nimetasin valla esindajatele oma hinna ja lepingu peapunktid, arvates et vald loomulikult peatselt oma vastuettepanekutega esineb – oma täisvolitatud esindaja läbi – millel oleks siis kaubategemine järgnenud ehk jälle, liig suurte lahkuminekute juures tehing tegemata jäänud.
Selle asemel on nende möödunud 2,5 aasta jooksul küll mitmed eraisikud – nende seas ka Teie – nimetatud küsimust minuga arutanud, minule koguni mitteametlikud ettepanekud teinud – kuid need ettepanekud ja läbirääkimised jäid puhtakadeemilisteks jutuajamisteks, sest puudusivad valla volitused, millede põhjal oleks võinud tõsiselt kaubelda.
Kõrvast olen ka kuulnud kuidas meie valla isad selle küsimuse on käsitlenud, nimelt et puht majanduslik küsimus on kujunenud poliitiliseks ja isiklikuks kaikavädamiseks Velise ja Valgu meeste vahel, mitte aga asjalikuks otsustamiseks ühe heatahtliku ja tõsise ettepaneku üle.
Sellise valla talitlusviisi loen minu vastu mitte millegiga teeninud ebaviisakuseks, mille tõttu omalt poolt terve küsimuse lõpetanuks loen.
Kui nüüd tahetakse selle loo uuesti päevavalgele tuua, siis olen mina nõus küsimust arutama ainult isikutega, kellel on täielikus volitused valla poolt ja kes esinevad kindlate ettepanekutega, nii ostuhinna kui ka maksutingimuste kohta. Puuduvat need volitused, siis keeldun mina kategooriliselt maja ostu-müügi üle üldse juttu teha.
2,5 aastat jätkub ka vist Velise vallale oma sisemise sõja lõpule viia ja otsusele jõuda, kas üks käputäis vallaametnikke on vallarahva täielikud valitsejad ja peremehed, talitades terve kogukonna huvides risti vastu või kas nemad on valla rahva sulased ja käskude täitjad, töötades rahva üldhuvides rahva enese kontrolli all.
Neid asjaolusid palun silmaspidada, kui Teie 31. skp soovite ülevaltähendatud küsimuse lahendamiseks minuga kokku saada.
Teid tervitades
kõige austusega 
allkiri

Teine kiri.

Tallinn, Kentmanni 11-1
13. detsembril 1933
V. a. herra Harnak
Palun vabandust, et alles täna oma vastuse saadan. Et minu vend ja õde väljamaal viibivad, siis võttis kirjavahetus aega.
Arvesse võttes meie krooni kursi langust, oleks minu viimane hind mõisa hoone ja tarviliku maaala eest Kr. 11 000.- (üksteistkümmend tuhat) mis vana kursi järel tähendas umbes Kr. 8 500.-. Rohkem vastu tulla mina vallale ei saa.
Et poliitilised vood praegu kõrged ja ka mina isiklikult ajalehtede poolt kõige alatuma laimuga üle külvatud saan, siis mina küll ei usu, et sellest kurikuulsast mõisaostmisest midagi välja tuleks. Siiski täidan seda mis Teile lubasin.
Teid tervitades
kõige austusega 
allkiri

Nagu kirjadest näha võib, oleks müügi tehing mitu aastat varem tehtud olla. Millist rada pidi ostu-müügi tehing uuesti liikuma läks, pole õnnestunud täpselt teada saada. On aga teada see, et 28. märtsil 1938. aastal sõlmiti Pilar Pilchau kui müüja ja Velise vallavalitsuse kui ostja vahel ostu-müügi leping. Lepingu järgi tuli vallavalitsusel mõisahoone eest maksta 14 000 Kr. Hoone juurde kuulusid keldri ja muid müüride varemeid. Maad polnud rohkem kui hoone esine õu. Puudus aga võimalus lastele mingisugustki mänguväljakut rajada, kuna park ja kõik ülejäänud maa maja ümber jättis parun omale. Järgmise, so 1939. aasta veebruariks saadi kätte mõisahoone ümberehitamise projekt. Viimase järgi läks ümberehitamine maksma 5900 Kr.

Valgu rahvas oli võitjaks jäänud, kuid aega oli kaotatud tervelt seitse aastat. kogu selle aja pidi aga kool töötama ebanormaalselt kitsastes tingimustes. Kui siiani oli uue koolimaja küsimusega küllalt aega viidetud, oli nüüd korraga kiire. Juba järgmise so 1939. aasta 20. juulil tuli Lääne Maakolivalitsuselt ootamatult kiri, kus teatati, et 26. juulil tuleb Valgu komisjon, et selgitada kooli üleviimist uude majja. Komisjon, kuhu kuulusid,
Lääne Maakoolivalitsuse juhataja J. Loosme
Lääne maaninsenär Käpa
Velise vallavanem J. Kamarik
Velise abivallavanem M. Lauter
Velise vallasekretär M. Koobas
Valgu 6-klassilise algkooli juhataja R. Selvet-Spuul
leidis, et kooli pole võimalik üle viia, kuna ümberehituse töid oli väga vähe tehtud.. Siinjuures tekib kahtlus, et kas Maakoolivalitsuse juhataja tulekule ei andnud tõuget Valgu rahva meeldetuletus, sest kuna vallavalitsuse senine ümberehitustööde suunamine oli väga aeglane.

Kuna kooli sügiseks üle tuua ei saanud, asuti vanas koolimajas tegema hädapärast remonti, et kool saaks seal veel edasi olla. Mõisahoone ehitustööde teostamine polnud ka muidugi kerge. Hoone põletati 1905-1907. aasta revolutsiooni keerises. See oli esimene mõisahoone, kus Velise meeste poolt 14. detsembril 1905. aastal Läänemaa esimene revolutsiooni tungal läideti.

Valgu kooli õpilaspere 1929. a kevadel

Maja ehitati küll vallarahva poolt uuesti ülesse kuid mitte tervenisti. Elamiskõlbulikud olid ainult osa ruume maja alumisel korrusel, kus parun oma perega suvel elas. Ülemine korrus oli aga täiesti taastamata, aknadki olid kinni müüritud. Kool pidi ka veel 1940/41 õppeaastal töötama vanas majas, kuna töödega häärberis ei jõutud õigeks ajaks valmis. Ettenähtud tööd lõpetati 15. novembriks kuid siis ei hakatud õppetöö ajal enam kolima ja kooliaasta lõpuni, 25. maini töötas kool veel vanas koolimajas. Siin oli kool töötanud nüüd 60 aastat. Selle aja jooksul oli kunagisest kolme-aastasest vallakoolist saanud 6-kl algkool, kusjuures õpilaste arv oli kasvanud pea kuue kordseks.

1941. aasta kevadel lõppes koolitöö 25. mail. 27. mail, see oli esmaspäevane päev, tulid aga kõik lapsed kooli tagasi, sest oli plaanitsetud kolda uude majja. Ümberehitamisega oli mõisahoones korda saadud kolm klassiruumi, käsitöö klass ja koolijuhataja korter. Ehitajaks oli ehitusettevõtja Pentinen Märjamaalt. Kohapeal oli töödejuhatajaks olnud V. Pukk. Kolimise juures olid abiks olnud lastevanemad. Kooli vara vedamise juures on kasutatud nii hobuseid kui ka autosid. Esimene kooliaasta uues majas oli aga raske sõja ja okupatsiooni aasta.

Okupatsiooni võim lakkas Valgus olemast 23. august 1944. aastal. Otsekohe algasid ettevalmistused hariduselu ümberkorraldamiseks. Kiiresti alustatakse majas uute juurdeehitus- ja remonttöödega. Remonditakse maja alumise korruse ruume. Siin edeneb töö kiiremini, kuna need ruumid olid enne osaliselt siiski elamiskõlbulikud. Tööga oli kiire sellepärast, et sügisel taheti koolis avada juba seitsmes klass.

Ehitustöödega jõutigi enne õppeaasta algust nii kaugele, et võidi avaga seitsmes klass, kuhu õppima asus 17 õpilast. Õpitakse nõukogude koolis. Kool saab oma valdusse ka 88 ha suuruse endise mõisa pargi ja lisaks veel kooli õppe- ja katseaia rajamiseks ühe hektari põldu.

Remondi- ja ümberehitamise tööd jätkusid majas veel mitme aasta vältel. Ehitati välja internaadi ruumid. Ülemisele korrusele saal-võimla ja paljud abiruumid. 1960. aasta sügisest töötab kool 8-klassilisena.

1. Siin Päärdu-Velise-Valgu-Rapla maantee ääres asus Valgus esimene vallakooli hoone. Hoone põles 1915. aastal maha ja samale kohale ehitati uus, praegune endise Harnaki talu elumaja. Samas asuvad ka endise talu kõrvalhooned, küün, laut, ait. Samal kohal kus praegu asub talu laut, oli endine Valgu valla vallamaja hoone.
2. Sama maantee ääres asub teine koolihoone, kus kool asus 1841-1881. aastal. Maja lõunapoolne ots (klassiruumide osa) on lammutatud. Põhjapoolne maja ots on alles ja selles on ka ruumide jaotus säilinud endisena.
3. Endine mõisa valitseja maja. See on maja, mida Velise vallavalitsus kavatses ja plaanitses uueks Valgu koolihooneks ja kus osa ruume selle jaoks remonditi, kuhu aga Valgu rahvas oma lapsi ei toonud. Praegu asub majas Valgu kauplus ja Valgu sidejaoskond.
4. Endine Valgu mõisahoone, mille ostmise juures niipalju kära tehti. Lõpuks siiski ikkagi osteti. Kool kolis siia üle 27. mail ja asub siin tänaseni, ainukesena neljast endisest Velise valla koolist.

Õppe- ja kasvatustööst Valgu koolis

Valgu kooli elust ja tegevusest esimestel aastakümnetel kirjalikke andmeid on säilinud väga napilt. On mõned mälestuste kilud, mis kirja pandud 1932. aastal ühelt Valgu vallakooli õpilaselt, kes siis oli 87 aastat vana, kuid oma vanaduse juures küllalt selge aru ja mäluga. Ta olevat kooli läinud 12-aastasena, seega langevad tema mälestused aastatesse 1957 ja 1958.

Õpitud sel ajal peamiselt piiblilugu ja katekismust, mille abil sai selgeks ka lugemise oskus ja kirjutamist. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Karistamise viisidest kasutati vitsanuhtlust, nurgas seismist, kas siis püsti või põlvili. Vahel pandi ka põlvili herneste peale. Mõnel tuli nurgas seista ühel jalal. Üheks päris sagedaseks karistamise viisiks oli joonlauaga, või nagu siis öeldi, lineikaga, sõrmeotstele löömine. Löödi ka peopesale, karistati veel lõuna ajal söömata jätmisega. “Vana Harnak” (nii kutsusid lapsed kauaaegset Valgu koolmeistrit) käinud lastega väga pehmelt ümber. J. Harnak jäänud Valgu inimeste mälestustesse tänapäevani.

Õppimine on alanud hommikul vara ja lõppenud õhtul hilja, mispärast pidid lapsed öösel olema koolimajas. Kodus käidi vaid pühapäeval. Nii nagu kõikjal kontrollis ka Valgu koolis õppimist pastor. Valgus käis Märjamaa kirikuõpetaja, kuna kool asus Märjamaa kihelkonna piires. Kooli kontrollimine seisnenud selles, et lastud jutustada piibliloo peatükke ja küsitud katekismuse salme. Viimased pidid peas olema. Targematele ja agaramatele on siis pastor jaganud kiitust ja meelitusi, kes aga salmi ei osanud, seda ähvardati vitsaga. Aegajalt on koolis käinud ka kihelkonna koolikohtu esimees, kelleks oli alati mõni mõisahärra.

Andmeid õpilaste arvu kohta leiame koolide loenduse ankeetlehtedelt. Näiteks oli Valgu vallakoolis õpilasi:
1863 30 poissi 10 tüdrukut 40 kokku
1890 44 kokku
1911 48 kokku
1912. aastast alates on andmeid teatud aastate kohta, isegi klasside või jagude viisi, nagu klasse kutsuti.

Vahepeal kuni 1930. aastani on andmed õpilaste arvu kohta väga lünklikud. On mõningased andmed neljanda klassi lõpetamise kohta, kuna 1925/26 õppeaastast oli 4-klassiline kool sunduslik. Näiteks on 1925/26 õppeaastal neljanda klassi lõpetanud 16 õpilast, 1926/27 õppeaastal 7 õpilast, 1927/28 õppeaastal 5 õpilast. Need neljanda klassi lõpetajad, kes soovisid oma kooliteed jätkata, läksid edasi õppima Velise 6-klassilisse kooli ja seda ka paljud tegidki. 1929/30 õppeaastal on Valgu koolis õppinud 34 poissi ja 25 tüdrukut, kokku 59 õpilast ja I klassi on tulnud 16 õpilast. Nagu eeltoodust nähtub on õpilaste arv Valgu koolis aastatel 1930-40 olnud väga stabiilne.

Valgu koolil õppetöös selliseid raskusi ei esinenud nagu see oli Päärdus. Valgu kooli reorganiseerimisel avati siin Maakoolivalitsuse poolt otsekohe ka kolmas klassikomplekt ja määrati kolmas õppejõud. Õpilasi oli Valgus rohkem küll kahekümne ringis kuid kahe klassikomplektiga oli selle õpilaste arvu juures küllaltki keerukas.

Valgus tegi omakorda olukorra raskeks ruumide vähesus. Ühes ja samas väikeses majas pidid peavarju leidma 80-liikmeline õpilaspere ja kolm õpetajat. Ka see nõudis õpetajatelt küllalt kannatlikkust ja head tahet. Peale selle kogu aeg tundes vallavalitsuse ebaväärikat suhtumist kooli elu ja tuleviku suhtes. Kuid ka siin oldi optimistlikult meelestatud. Õppetöö kulges edukalt, väga sisukas oli koolis ühiskondlik tegevus.

Eelmise sajandi ja käesoleva sajandi algusaastate kohta pole teada kui pikk oli üks koolipäev või kui pikk oli õppeaasta. Valgu kooli elu ja tegevuse märkmeist on leida ka üht teist selle kohta. Esimene kättepuutunud märge on 1914. aastast, kus sügisel on õppetöö alanud 15. septembril ja lõppenud 15. mail 1915. a. Õppetöö kestis seega 8 kuud. Siinjuures on aga märgitud, et õppeaeg pikeneb seega kahe kuu võrra. Kodanliku perioodi ajal on õppetöö alanud üldreeglina 1. oktoobril. Mõnel õppeaastal ka paar-kolm päeva varem, mis olenes nädalapäevadest, sest koolitöö algas alati esmaspäeval. Õppetöö lõpuajaks on olnud maikuu viimane või juunikuu esimene nädal. Alates 1934/35. õppeaastast alates läksid aga esimeste klasside õpilased kooli kaks nädalat varem kui teised. Õppetöö kestvus neil aastatel oli esimeses klassis ümmarguselt 200 päeva ja kõigis ülejäänud klassides 190 päeva. Üksikute päevade viisi olid kõikumised, kas rohkem või vähem, igal aastal.

Kuna Valgu kool töötas kolme klassikomplektiga ja kolme õpetajaga (6-kl algkooli perioodil) siis siin kurtmisi õppetöö korraldamise osas ei esine. Kooli juures on veel üks tähelepanek, pole esinenud suuremaid haiguste puhanguid. Üks suuremaid on esinenud 1916. aastal kui koolis puhkes difteeria. Tol ajal oli see küllaltki raske haigus, aga milliste tagajärgedega ta siin lõppes, pole teada. Lapsed on haigestunud varsti peale koolitöö algust ja kool on haiguse pärast suletud olnud kuni märtsikuuni. Hiljem enam koolis selliseid pikemaid õppetöö seisakuid haiguste pärast ei esine. Seevastu Velisel ja eriti Päärdus oli massilisi haigestumisi palju sagedamini, mis omakorda häiris õppetööd.

Valgu kooli juures peab peatuma kahel omamoodi ettevõtmisel, milliseid teistes valla koolides ei kasutatud ja pole andmeid, kui palju selliseid oli vabariigi koolides või kas üldse oli. Üheks selliseks oli õpperaamatute laenukogu. Sellega tehti algust 1923/33 õppeaastal. Tõuke sellise ettevõtmise organiseerimiseks andis asjaolu, et ei lubatud mitmeid vanu raamatuid kasutada ning III klassis tuli kasutusele võtta uued. Kuna kriisi aastad rõhusid raskelt neil aastatel ka talumeest, käis paljudele lastevanematele alaline uute raamatute muretsemine üle jõu. Raamat aga oli tol ajal küllaltki kallis. Seepärast otsustaski kooli hoolekogu lastevanematele selles osas abi osutada.

Esialgu muretseti laenuraamatukogusse 50 eksemplari uusi õpikuid väärtusega 78,80 Kr. Õpilased tasusid kasutamise eest 1/3 raamatu kaanehinnast aastas. Õpperaamatute hinnaks oli tol ajal 1-1,5 Kr. Laenutajaid oli kohe esimesel aastal nii palju, et kõiki ei suudetud rahuldada, kuna polnud niipalju raha. Esialgne tegevuskapital saadi hoolekogult. Järgmisel, 1933/34 õppeaastal töötab laenuraamatukogu tõusva eduga. Juurde muretsetakse veel 29 uut õpikut ja kuna aastased kogemused näitasid, et vanemate klasside õpilased raamatutega hoolsamalt ümber käisid, otsustati kogu tegevus rajada vanemate klasside nõuetele. 1933/34 aastal oli laenukogu rahaline seis:
Sissetulek 42.-
Väljaminek 77,72
Võlg hoolekogule 35,72

Kogu edukas tegevus jätkub aasta aastalt. 1934/35 õppeaastal muretsetakse juurde 36 uut õpikut. Rahaline läbikäik:
Sissetulek 46,35
Väljaminek 38.-
Ülejääk 8,35

Ülejäägi arvel vähenes võlg hoolekogule juba 27,37 Kr. peale. 1935/36 õppeaastal ostetakse veel 17 eksemplari uusi õpikuid ja rahaline läbikäik kujuneb järgmiseks:
Sissetulek 47,94
Väljaminek 29,51
Ülejääk 18,43
Võlasumma väheneb 8,94 Kr.-ni.

Laenukogu tegevuse viiendal aastal tasutakse hoolekogule viimane võlasumma ja kassasse jääb juba 2,26 Kr. niinimetatud omakapitali. Seega oli laenukogu endale viie aastaga välja teeninud ja lastevanematele oli sellest olnud suur majanduslik kasu. Viienda tegevusaasta lõpuks oli kogus 151 eksemplari õpikuid, milledest 95% olid täiesti tarvituskõlbulikud. Juurde muretseti sel aastal 19 õpikut.

Laenukogu edukas tegevus aga jätkub ikka edasi. Järgmisel aastal ostetakse uusi raamatuid vähem, mistõttu ülejääk tõuseb 35,61 Kroonini. 1938/39 õppeaastal varustab laenukogu õpikutega juba kõiki kooli õpilasi, kusjuures rahaline bilanss on:
Sissetulek 51,93
Väljaminek 36,01
Ülejääk 15,92

Teine, peaaegu oma tegevuselt eelmisele sarnane oli koolitarvete müügi ühing – koolikooperatiiv. Sellise ühingu organiseerimine ja ellukutsumine sai teoks põhjendatud vajadusest. Valgu pood (nii kutsuti tol ajal sageli ka kauplusi) ei suutnud kohalikku kooli õpilasi varustada vajalike õppematerjalidega ja otsustaski kool end ise aidata. Õpilased valmistasid käsitöö tunnis ise kapi materjalide paigutamiseks. Alguskapital saadi jällegi kooli hoolekogult. Kaup, kõik õppetööks vajalikud materjalid, vihikud, suled, tint, pliiatsid jne jne, toodi kas Märjamaalt raamatukauplusest või siis linnast. Müüjateks olid agaramad V ja VI klassi õpilased, igaüks kolm nädalat järjest. Hooldajaks olid selle töö ja tegevuse juures õpetajad E. Rokk ja R. Spuul vaheldumisi. Algus pandi sellele koolikooperatiivile 1933/34 õppeaastal.

Koolikooperatiivi tegevus algas sama eduga nagu laenuraamatukogu. Juba järgmisel aastal oli kauba läbimüük 59,79 Kr. Puhaskasu oli 44,25 Kr. Pool kasumist kulutati raamatute ostmiseks õpilasraamatukoguse. Osteti pool “Looduse Kuldraamatu” sarja. Ülejäänud puhaskasu summast jäi tagavarakapitaliks. Edukas tegevus jätkub. Iga kolme nädala järgi on inventuur ja algab uus müüja. 1935/36 õppeaasta bilanss on järgmine:
Sissetulek: 
Kauba müügist 585,48
Kaupa laos 75,34
Kokku 660,82
Väljaminek:
Kaupa ostetud 586,53
Veo kulud 8,49
Raha kassas 65,80
Kokku 660,82

Sellise tõusva eduga Valgu koolikooperatiivi tegevus aina jätkub, läbimüügi summad aina kasvavad ja on ühe algkooli kohta küllaltki aukartustäratavad. 1936/37 õppeaastal ulatub läbimüük juba 775,64 kroonini. Tegevuskapital on juba 197,92 krooni. 1937/38 õppeaastal on läbimüük juba 830,32 kr, tegevuskapital on tõusnud aga 252,53 kr. Viimased andmed Valgu 6-kl kooli koolikooperatiivi läbimüügist on 1938/39 õppeaasta kohta. Siin on läbimüügi summa juba 911,90 krooni.

Valgu koolihoone, mis ehitati 1881. aastal, pidi kooliperele peavarju andma 1941. aastani. Maja ehitati siis kui koolis käis vaid 30-40 õpilast. Õpilaste arv aga pidevalt kasvas ja ulatus kahekümnendate-kolmekümnendate aastate paiku juba 70-80 õpilaseni ja hiljem üle selle. Ei kujuta ette, kuidas selle hulga lastega siin toime tuldi.

Kuni 1930. aastani olid õpilased maja lõunapoolses otsas asuvas kahes klassiruumis. Siis paigutati üks klass üle esiku asuvasse tütarlaste magamise tuppa. Öösel koolimajas olemiseks ei olnud mingit võimalust. Kuid oli lapsi, kes käisid koolis seitsme-kaheksa kilomeetri kauguselt nagu Paisumaa külast. Ei olnud ühtegi suuremat ruumi, kus oleks saanud koolipidu korraldada. Seepärast oli Valgu rahva nõudmine uue koolihoone saamiseks igati põhjendatud, kuna Valgu koolis oli ruumide kitsikus Velise valla koolide seas tõesti kõige suurem.

Mälestusi Valgu kooli õpetajatest

Jaan Harnak oli esimene Valgu kooli õpetaja. Ta sündis 23. juunil 1827. aastal tolleaegses Velise vallas Veski külas Veski (Vanakupja) talus. Kooliõpetaja kutse omandas ta Jädivere seminaris, mille ta esimese lennu hulgas lõpetas 1847. aastal. Nagu varem on mainitud, on J. Harnakist head mälestused säilinud rahva hulgas tänapäevani. Tol ajal oli koolmeistri ülesandeks peale koolitöö veel palvetundide pidamine, laste ristimine ja surnute kodunt ära saatmine. Kõiki neid töid pidi ka “Vana Harnak” (nii teda rahva seas kutsuti) toimetama aga eriti palvemehelik pole ta olnud.

J. Harnak olevat olnud ka tubli põllumees. Harinud isegi uut põldu juurde. Üks “Harnaki kooli” (kuna ta oli õpetajaks väga pikka aega, siis hakatigi kooligi tema nime järgi kutsuma) poisse, Jüri Tuubal, meenutab üht killukest oma kooliajast, mis kirja pandud aastakümneid tagasi. “Oli rehetuba. Vana Harnak vahendas toas kuuseokstest aiateibaid. Teibavahendused olid raiepaku ääres hunnikus. Kerise kohal olid parajasti seasingid suitsemas. Kui vana ära läks, loopisid poisid teibavahendustega sinkide pihta märki.” Selle mälestusega seoses peab isegi seniseid andmeid koolimaja esialgsest seisukorrast ümber mõtlema. Sinke sai ju suitsetada ainult lahtise kerise kohal. See eeldab, et sel momendil pidi seal olema suitsutare. Valgust läks J. Harnak Harjumaale ja ostis sealt “Karu” talu, mida ta pidas surmani. J. Harnak suri 5. novembril 1900. aastal ja on maetud Märjamaa kalmistule. Harnaki nime jäi aga kandma, hiljem kooli koha maadele moodustatud talu.

Tõnis Piir tuleb J. Harnaki järel Valgu koolmeistriks. Olevat olnud tubli laulumees ja väga lõbus inimene. Mälestused temast on väga napid, kuna ta oli vaid ühe aasta.

Jaan Aamann on Valgu tulnud juba 1879. aastal. Ta on olnud iseloomult tagasihoidlik kuid suur palvemees. Tema Valgus oleku ajal ehitati uus koolimaja. Võibolla aitas ka sellele J. Aamanni õpetajaks olemine kaasa, kuna tal oli kohaliku paruni ja pastoriga väga hea vahekord. Ka J. Aamanni Valgus oleku aeg oli lühike. Ta lahkus kooliõpetaja ametist 1882. aastal ja oli hiljem Velise valla kirjutajaks.

Mart Siidermann õppis Kuuda seminaris ja lõpetas selle 1879. aastal. M. Siidermann olevat olnud tubli majanduse mees. Arvatakse, et tema ettepanekul on mõisaomanik parun Otto Uexküll kinkinud Valgu koolile tisleripingi, koos sinna juurde kuuluvate tööriistadega. M. Siidermanni ajal saab kool ka uue harmooniumi, mille kingib Mäe talu peremees Hendrik Burmeister. M. Siidermanni ajal on olnud ka hea laulu- ja muusikamees ja väljaspool kooli olevatki tegutsenud muusikakoori juhina. Valgu kohta aga mingit mälestust ega ametlikku teadet selle kohta säilinud ei ole. Kõige muu kõrval on ta olnud agar põllumees. Harinud nagu Harnak üles uut põldu. Rentinud mõisat veel põlde lisaks. Pidanud kahte head hobust ja lehmi. M. Siidermann on pidanud ka palvetunde, aga kaugeltki mitte sellise usumehena, nagu ta eelkäija.

Tõnis Tiits tuli Valgu õpetajaks 1889. aastal. On siin ainult ühe aasta ja tema kohta ei ole mälestusi jäänud.

Peeter Vaher on Valgus õpetajaks 1891. aasta sügisel. Varem on ta õpetajaks olnud Kasti koolis. Tema kasvatustööst koolis räägitakse kui tolle aja kohta küllaltki iseloomulikust. Tal olevat alaliselt oreli küljes rippunud vitsakimp, mida õpilased puutuda ei tohtinud. Poistel, keda ta tabas mõne koerustüki tegemiselt, samuti ka nendel kes ei viitsinud õppida, lasknud P. Vaher püksid maha ajada, nagu järgneks nüüd suurem peksmine. Tegelikult on vitsu saanud vähesed. Veel on tal kombeks olnud lapsi õpetaja tuppa viia, tekitades teistes lastes sellega mulje, nagu sünnib seal suurem karistamine. Kuid ka seal midagi erilist pole juhtunud. Seega oli tema karistamise süsteem omapärane, rohkem lastes karistuse vastu hirmu tekitamine kui otseselt karistamine. Tal on olnud aga eriline huvi laulu vastu. Mäletatakse, et kui ta laulis või juhatas koori, siis on sellele kogu hingega kaasa elanud ja lausa hüpanud kogu kehaga kaasa. Laulukoor olnud tal Valgus ja käidud laulmas Märjamaa kirikus, olles seal üldise tähelepanu osaline. Ka P. Vaher ei püsi Valgus kaua, vaid lahkub juba 1893. aastal.

Gustav Lauter oli Valgus asetäitjaks õpetajaks, kuna alalist tol momendil ei saadud. Ta oli siis 18 aastat vana. G. Lauter oli pärit Velise valla Veski küla Mäe talust. Tema noorem vend Ants oli tuntud näitleja, teatrijuht, NSV Liidu rahvakunstnik. G. Lauter töötas hiljem pikemat aega Saue valla sekretärina Harjumaal ja Masso valla sekretärina Läänemaal. Oli aktiivne seltskonna tegelane. Juhatas laulukoore ja näiteringe. 1941. a alates elas oma isatalus Mäel. Juhatas siin kõrge eani Velise ja Valgu laulukoore. Valgu laulukoor osales 1950. ja 1951. aastal vabariiklikul kunstilise isetegevuse ülevaatusel. G. Lauteri käe all ja tuli 1950. aastal esimesele ja 1951. aastal teisele kohale. G. Lauter on maetud Märjamaa kalmistule.

Albert Vendach tuleb Valgusse õpetajaks 1894. aasta sügisel. Ta on pärit Märjamaa kihelkonnast Vaimõisast. Hariduse sai Tallinna linnakoolis, mille lõpetamise järel tuli kohe Valgu, olles siis kahekümnene. On olnud tubli õpetaja, aga mitte nii tubli laulumees kui P. Vaher. A. Vendach võtab loendajana osa selleaegsest rahvaloendusest, mis toimus 28. dets 1895-1. jaan 1896. aastal. Õppetööst on ta vabastatud olnud terve jaanuari kuu. A. Vendach lahkub Valgust 1900. aastal ja läheb Tallinna postkontori ametnikuks.

Gustav Laurik tuli õpetajaks A. Vendachi järel 1900. aasta sügisel. On olnud kehv õpetaja. Tema käitumine lastega on olnud väga imelik ja see on tema autoriteeti aina vähendanud. Korda pole ta suutnud tundides luua. Isegi koolikohtu protokollid kõnelevad õpilaste vastuhakkamisest. Praegu 85-aastane Liisa Laanet läks Valgu kooli 1903. aastal. Ta meenutab: “Laurik ei õpetanud hästi ja lasti lahti. Siis tuli Mihkel Lauter. Tema ajal olin kaks aastat. Oli kuri õpetaja, kes pahandust tegi see sai lineikat, aga hästi õpetas. Kaugelt lapsed olid öösel koolimajas. Mul sai toit otsa ja tahtsin koju minna, et toitu tuua. Ilm aga tuiskas, Lauter mind koju ei lubanud, andis mulle süüa ja sain koju alles järgmisel õhtul.”

Mihkel Lauter tuli Valgusse õpetajaks 1904. aastal. Tema teeneks tuleb pidada korra jaluleseadmist koolis, mis eelmise õpetaja ajal oli täiesti laostunud. M. Lauter oli õpetajaks ka 1905. aasta rahututel päevadel.
Ta oli pärit samuti Mäe talust, üks Ants Lauteri vendadest. Peale isa surma 1918. aastal jäi isatalu peremeheks. Oli eeskujulik põllumees ja aktiivne seltskonnategelane.

Millal M. Lauter ära läks ja Albert Saarepära tema asemele tuli, pole teada, kuna pole õnnestunud leida neist aegadest ühtegi dokumenti. On vaid mälestuste järgi teada, et A. Saarepära tuli Valgu õpetajaks Valgu mõisa omaniku, parun Theodor Pillar von Pilchau soovitusel. On aga olnud suur viinasõber. mille tagajärjel koolitöö kannatas. Mõisniku toetusele vaatamata peab ta siiski Valgust ära minema. Kooli üleandmise protokollis on omapärane märkus, “koolimaja on mustust täis”. Albert Saarepera lahkub Valgust 1912. aasta kevadel. Tema suuri vajakajäämisi laste õpetamisel ja kooli elus üldse jutustas ka tema õpilane Tõnis Naastre alles 1977. aasta kevadel. Tõnis Naastre käis Valgu koolis 1910-1912. aastal ja tal oli võimalus näha A. Saarepera poolt laostatud koolielu ja temale järgnenud nõudliku ja tubli õpetaja, Johannes Tamme, tööd.

Johannes Tamm kinnitatakse Valgu kooli õpetajaks 15. oktoobrist 1912. aastal. Mäletatakse, et ta oli noor energiline mees. Tal oli kodukooliõpetaja kutse. Kirikumeestega oli J. Tamm olnud sõjajalal ja tema koolimajas palvetunde ei pea. Kui kirikuõpetaja ise tahtis teenistust pidama tulla, siis pidi ta sellest varakult Tammele teatama. Kahjuks ei püsi aga J. Tamm Valgus kaua. Tulles saab ta vallalt palka 250 rubla. Lisaks kooli maa, millest saadavat tulu ta hindab 35 rubla. Õpilaste arv aga pidevalt kasvab. 1912. aasta sügisel kui Tamm Vagu tuli, oli koolis 42 õpilast. Aasta pärast on aga õpilasi juba 52. J. Tamm pöördub vallavalitsuse poole palvega, et ta palka suurendataks 300 rublani. See avaldus aga nähtavasti rahuldust ei leia ja J. Tamm lahkub 1914. aasta sügisel.

Mihkel Friedler lepib nähtavasti 250-rublase palgaga, olgugi, et õpilasi 1914. aasta sügisel on juba 61. Vahepeal puhkenud Esimene Maailmasõda nõuab ikka rohkem ohvreid ja seetõttu hakatakse mobiliseerima ka vallakoolide õpetajaid. M. Friedler kutsutakse sõjaväkke 1916. aasta talvel. Tagasi tuleb ta 1918. aasta jaanuaris. Vahepeal asendab teda J. Koppelmann. M. Friedler on edasi Valgus õpetajaks kuni 1930. aasta lõpuni. Siis registreerib tollane Lääne Maakoolivalitsus M. Friedleri, kes on Valgu algkooli juhataja kohusetäitja, kohalt lahti, kuna tal puudub õpetaja kutse. Ka kooli hoolekogu palve tema tööle edasi jätmiseks jääb rahuldamata. M. Friedler võtab koolitöö kõrvalt innukalt osa ka seltskondlikust tegevusest, juhatab laulukoori jne. Peale koolist äratulekut töötab M. Friedler kaubanduse alal. Siis aga ostab Haimre mõisast asundustalu ja peab põllumehe ametit surmani.

Juuli Koppelmann määratakse Valgu kooliõpetajaks 1. veebruarust 1916. a M. Friedleri asemele, kes kutsuti Esimesse Maailmasõtta. Ta on õpetajaks kuni 1918. aasta jaanuarini, mil Friedler tagasi tuleb. Üks tema õpilasi, Kati Gildemann, meenutab: “Oli väga tubli õpetaja. Kutsuti teda Valgu kooli perenaiseks. J. Koppelmann pidas ka niinimetatud vahekooli. Siin käisid leeriminejad tüdrukud ja poisid igal laupäeval, kel koolitarkust oli väheks jäänud ja kus siis J. Koppelmann neid enne leeriminekut veel õpetas.”