Aleksei (Aadu) Parnabas sündis 1. jaanuaril 1919. a Velise valla Veski küla Sillaotsa talu tagakambris pere teise lapsena.
1927. a algas koolitee Velise 6-klassilises Algkoolis. Kuigi Aadu oli vaikse iseloomuga poiss, osales ta koolis kõne- ja kirjandikirjutamisvõistlustel. Ta tegutses õpilaskarskusringis ja aitas toimetada õpilasajakirja “Koidik”.
Saatus oli karm ja halastamatu – 1935. aasta kevadel katkes äkitselt isa elutee. Sellega lõppes lootus edasi õppida ja saada haritud põllumeheks. Kuueteistaastase poisi õlule langesid kõik talutöödega seotud mured. Vajalikke teadmisi tuli hakkata uurima raamatutest ja ajakirjadest.
1937. aastast hakkas talu ümbruse plaanipärane kujundamine. Samal ajal töötas Aadu Velise külaraamatukogu juhatajana.
1. veebruaril 1940 sai Aadust kaitseväelane – Aegna saare 11. rannapatarei madrus. Haiguste tõttu sai ta mitu korda koju, kuid 1. maiks olid madrusemärgid käisel. Peale juunipööret anti puhkust, kuid peagi tuli minna Värskasse 7. jalaväerügementi kuni 30. augustil 1940 tunnistas laatsareti arstliku komisjoni otsus Aleksei Parnabasi sõjaväeteenistusse kõlbmatuks.
Aadu sai jälle koha raamatukogu juhatajana. Järgnevad aastad olid täis talutööd ja rassimist, sest talu normid olid suured. 1944. a 30. jaanuaril kuulutati välja mobilisatsioon. Aadu taotles vabastust käies mitmes komisjonis, aga “valget passi” silmade pärast ei antud. Aadu otsus oli siiski kindel: sõtta ei lähe. Tuli kodu maha jätta ja kaduda metsarüppe. Kuid talutöid tegi ta põllul naiste riietes aeg-ajalt siiski. Nii tuli elada kuni oktoobrini 1945.
Novembrist 1945 – 1946 oli Aadu Velise rahvamaja juhatajaks, pidevalt oli ta abi vaja ka Velise Täitevkomitee juures kirjatöödel. 1949 oli kollektiviseerimise aasta. Ka Aadut rakendati kolhoosnike õue-aiamaade mõõtmisel ja kaardistamisel, loomasööda ratsioonide koostamisel ja majandi tootmisplaani tegemisel.
1951. aasta mais abiellus Valgu 7-klassilise kooli õpetaja Mai Savimaaga, kes oli pärit Teenuse Luiste külast. Siis hakati Sillaotsal juba kahekesi aianduse ja haljastusega tegelema. Köögiviljakasvatus Sillaotsa talu maadel tõi majandile mitmeid diplomeid rajooni põllumajandusnäitustelt.
1960. a kuulus Aadu kolhooside likvideerimiskomisjoni ja tegeles juurvilja- ning lilletaimede kasvatamisega Valgu sohvoosile.
1951.–1952. aastal töötas ta Sipa ja Vigala MTJ agronoomina.
1961. aasta algul oli mesinik, siis Velise osakonna brigadir ja 1964 kuni 1967 Velise osakonna juhataja.
1967–1970 jällegi mesinik ja metsatehnik ning 1970–1977 Velise osakonna metsavaht. Need olid kümme rahulikku aastat pühendada end loodusele ja olla looduse rüpes.
1977. aastast jäi Aadu pensionile, et end kodule ja kirjatööle pühendada.
1965 – alustati dendropargi rajamist, 1967 – metsapargi rajamist. 1981. aasta novembris kuulutati Rapla TK otsusega Sillaotsa dendropargid ja haljastus kohalikuks looduskaitse objektiks.
1984. aastast Eesti Rahvamuuseumi aukorrespondent.
Aastaid ajalehe “Ühistöö” kirjasaatja, kodu-uurija, ühiskondlik kultuurimälestiste- ja looduskaitseinspektor, Velise külanõukogu saadik.
1982. aastal murdis raske haigus abikaasa. Valu ja raskusi trotsides jäi Aadu kodutallu. Abikaasa mälestuseks ja Sillaotsa alalhoidmiseks hakkas ta talu hoonetesse muuseumi rajama. See ongi nähtavaim osa Aadu elutööst.
26. jaanuaril 1986 lahkus Sillaotsa talu viimane elanik toonela teedele ja elutöö katkes.
Aleksei (Aadu) Parnabas on maetud Velise kalmistule perekonna puhkepaika.
1999. aasta jaanuaris toimus Aleksei Parnabase 80. sünniaastapäeva puhul mälestuskonverents.
Siin konverentsi ettekanded Maie Kusminilt, Harri Jõgisalult ja Arvi Paidlalt.
Aleksei Parnabase 85. sünniaastapäeva puhul koondati kõik tema sulest ilmunud artiklid. Artiklite kogumik PDF-formaadis (578 Kb)