Päärdu vallakool

Päärdu vallakool asutati 1846-1847. aastal tolleaegse Päärdu mõisa omaniku parun Peeter Edler v. Rennenkampfi poolt. Esimene koolihoone asus Vene külas endise “Sepa” talu maal, olnud mõisast kilomeetri kaugusel põhja suunas. Juba 2-3 aasta pärast on kool üle kolinud valla lõunapiirile Rääskülasse. Ümberkolimise põhjusi pole teada. Hoone, kuhu kool uues kohas asus, on praegu alles, mitmeti remonditud ja ümberehitatud. Talu aga, millele hiljem kooli hooned kuulusid, kannab Koolirehe nime tänapäevani.

Mõnikümmend aastat hiljem, arvatavasti 1882. või 1883. aastal, kolis kool juba kolmandasse majja. See oli ehitatud eelmisest pool kolimeetrit ida poole, Mannist Vigalasse mineva tee äärde. 1908. aastal põles maja maha. Tules hävisid ka kõik kooli vanemad raamatud ja dokumendid, mispärast andmeid kooli varasema elu ja tegevuse kohta on alles jäänud väga vähe.

Hävinud maja asemele ehitati aga samal aastal juba uus ja kool jätkas tööd. Ka see hoone on säilinud tänaseni. Selles majas töötas Päärdu kolmeklassiline vallakool kuni 1924. aastani. 1924. aasta algul kolis kool jällegi uude majja, Päärdu mõisa härrastemajja. See mõisahoone oli ainus, mis 1905-1907. aasta revolutsioonitules Velise-Vigala-Märjamaa piirkonnas terveks jäi. Üheks põhjuseks oli vast see, et Päärdu mõisa omanikuks oli juba 1884. aastast peale eestlane Johann Lüdig ja hiljem tema poeg. J. Lüdig oli Viljandimaal Abja mõisas puusepaks ja ostis mõisa parun P. E. von Rennenkamfi pärijate käest. Lüdigite käes oli mõis kuni 1912. aastani. J. Lüdig olnud väga tubli põllumees ja ümbruskonna rahvaga on ta väga hästi läbi saanud. Teised ümbruskonna mõisnikud on teda nimetanud “pastla Lüdigiks” seepärast, et alati on kandnud pastlaid, aga rahvas temast väga lugu pidanud. Teiseks põhjuseks, miks Päärdu mõis põletamata jäi, oli revolutsionääri M. Aitsami mõju, kuna oli ta ju ise Päärdu mees ja neil aegadel on ta öelnud, et laske see hoone jääb terveks. Jääb meie lastele koolimajaks. Nüüd 20 aastat hiljem tema kunagine soov ja unistus täituski.

Päärdu mõisa härrastemaja

Uues hoones teeb Päärdu kool läbi mitu etappi. Enne mõisahoonesse kolimist, õieti 1918/1919 õppeaastal muudetakse kool neljaklassiliseks. Siis 1929. aastal Velise vallavalitsuse otsusega viieklassiliseks ja juba 1930. aasta sügisel, vastavalt tolleaegse Lääne Maavalitsuse Haridusosakonna korraldusele, alustab ka juba kuues klass. Alates 1944. aasta sügisest, vahetult peale Nõukogude võimu taaskehtestamist, alustab Päärdu kool oma tööd juba 7-kl koolina. 1960. aasta sügisel avatakse kooli juures juba ka kaheksas klass. 8-klassilise koolina töötab Päärdu kool 1971/72 õppeaastani. 1971. a sügisel reorganiseeritakse kool õpilaste vähesuse tõttu Päärdu Algkooliks. 1972. aasta sügiseks valmis Kivi-Vigalas uus koolimaja ja seoses sinna ülekolimisega, lõpetas Päärdu Algkool oma tegevuse. Seega oli Päärdu kool eksisteerinud 125 aastat.

1. Esimene Päärdu vallakooli hoone on asunud mõisast 1 km põhja pool, Vene külas endise Sepa talu maal. Hoonet pole ammugi enam olemas.
2. Peagi kolis kool 3 km lõuna poole, Manni-Kivi-Vigala tee äärde Rääskülasse. See koolihoone on veel praegugi olemas, olles endise Koolirehe talu elamuks. Hoone on aga osaliselt ümber ehitatud.
3. Kolmas hone ehitati koolile sama tee äärde, pool kilomeetrit ida suunas. Maja põles 1908. aastal maha, kuid ehitati kiiresti sama koha peale uus. Maja on praegu alles ja kuulub Vigala kolhoosile. Kodanlikul perioodil töötas siin teatud aja villavabrik. Traktorijaamade ajal asus hoones Vigala traktorijaama kontor. Seest on maja ümberehitatud.
4. 1924. aastal kolis kool üle Päärdu mõisahoonesse, kus ta asus kuni likvideerimiseni 1972. aastal. Mõisahoone on ehitatud 1790. aastal ja on võetud arhitektuurimälestisena kaitse alla. Vahepeal asus majas Rapla spordikooli puhkebaas. Praegu kuulub hoone Vigala kolhoosile. 
Maanteed kaudu Pärnu poole sõites asub Päärdust 3 km kaugusel tee paremal serval Kivi-Vigala teeristis endine Manni kõrtsihoone. Maja on seotud 1905. aasta sündmustega.

Õppe- ja kasvatustööst Päärdu koolis

Andmed õppetöö kohta Päärdu koolis esimesel seitsmel aastakümnel on äärmiselt napid. Võib arvata, et see oli taoline teiste tolleaegsete vallakoolidega. Muidugi andis igale koolile teatud perioodil näo seal töötanud õpetaja.

Vanemate inimeste mälestuste järgi on Päärdu kooli esimesteks õpilasteks olnud taluperemeeste lapsed, kuna teomehed ja teised maata elanikud pole oma lapsi suutnud kooli panna. Esimesel aastal olnud koolis 10-15 last. Lapsed on koolimajas elanud terve nädala. Koju mindi laupäeval. Valgustuseks on kasutatud küünlaid.

Parun P. E. von Rennenkampf on käinud igal nädalal vaatamas, kuidas koolimajas elatakse. Parunile olevat väga meeldinud laste laul.

Igal kevadel on käinud kooli revideerimas või “katsumas” tolleaegne Vigala pastor Carl Eduard Hartan. Õpetaja on sageli õppetöö pärast nurisenud, öeldes: “Süüd on rokal, süüd vasikal.” C. E. Hartan oli ka hiljuti (1884. a) samas lähedal asutatud Jädivere seminari direktor.

Väga üksikasjalikke andmeid Päärdu koolitegevuse kohta ajavahemikul 1922-1924. a õnnestus saada kauaaegselt kooli juhatajalt-õpetajalt, nüüd juba meie hulgast lahkunud (1978) Kustas Algmaalt, kes oli siin koolis töötanud tervelt 38 aastat.

Senikaua, kui kool töötas vaid nelja klassiga ja oli kaks õpetajat, kulges õppetöö normaalselt. Kuid alates 1929-1930. aastast peale, kui koolis tuli tööd alustada juba viienda ja kuuenda klassiga, muutus olukord järsult. Õppetöö muutus väga raskeks, kuna kolmandat klassikomplekti ei avatud. Tuli endiselt töötada kahe õpetajaga ja kahe klasskomplektiga. Siinjuures peab mainima veel seda, et õpilaste arv oli poole võrra suurenenud. Kui näiteks 1929/30 õppeaastal oli koolis vaid 36 õpilast, siis 1931/32 õppeaastal aga juba 72. Kolme-nelja aasta kestel, kus kool töötab juba kuue klassiga ja poole suurema õpilaste arvuga, pole võimalikuks saanud juurde muretseda koolilaudu. Õpilased istuvad 3-4 kaupa lauas, külg külje kõrval, mille tagajärjel kannatab käekirja ja kogu õppetöö korralikkus.

Vaatamata kooli hoolekogu ja lastevanemate igaaastastele palvetele ja nõudmistele kolmanda õpetaja määramiseks ja kolmanda klasskomplekti avamiseks, jäävad nii Velise vallavalitsuse kui ka Lääne maavalitsuse Haridusosakonna poolt tähelepanemata. Alles 1938. a 15. septembrist määratakse koolile kolmas õpetaja. Õpilaste arv ulatub aga nüüd juba 90 ligi.

Töötamine nii suurte klassikomplektidega mõjus kurnavalt ja väsitavalt nii õpetajatele kui õpilastele. Nõrgaks jäi õpilaste ettevalmistus esimestes klassides, kuna just siin oli vaja tööd teha ühe või teise klassiga., kuid see võimalus puudus. Ja see puudujääk andis end tunda kogu koolikursuse vältel. Võib oletada, et selline suur õpilaste kokkusurutus oli ka üheks põhjuseks, miks igal aastal olid koolis kutsumatuteks külalisteks paljud nakkushaigused nagu angiin, punetised, kollatõbi, gripp, läkaköha, mumps, sarlakid, leetrid jt. Haigused on sundinud paljud õpilased lühemaks või pikemaks ajaks õppetööst kõrvale jääma, nagu näitavad mõningad pistelised väljakirjutused päevaraamatutest. Näiteks on puudumisi haiguste pärast:
1935/36 659 päeva
1934/35 517 päeva
1936/37 335 päeva
1938/39 681 päeva
Kõik need päevad jätsid oma lüngad õppetöösse.

Küllalt kitsas oli koolis ka õppevahenditega. Kaks aastat peale kooli reorganiseerimist 6-klassiliseks, oli õppevahenditest olemas vaid veerand sellest, mis pidanuks olema. Kõigele vaatamata jätkus aga kooliperel küllaldaselt optimismi ja energiat, et raskustest üle saada. Niipea kui K. Algmaa Päärdusse tuli, hakati koos lastevanematega korraldama pidusid ja korjama raha, et osta koolile harmoonium. Ettevõtmine läks korda ja 1924. a lõpul saadi uus pill ära osta. Tolleaegses vääringus maksis see 30 000 marka. Selliselt soetati koolile ka paljud õppevahendid, muretseti raamatud laste ja õpetajate raamatukogudesse.

Tasapisi suurenesid ka kooli eelarvelised summad, kuid need ei rahuldanud kaugeltki kõiki vajadusi. Näiteks esitati kooli poolt Maavalitsusele eelarve Kr. 3097,60. Eelarve kinnitati aga summas Kr. 1552.-. Kärbiti seega pole võrra. Üksikute artiklite järgi jagunes järgmiselt ( 1938/39 õ/a):

Kuna eelarvet igal aastal tugevalt kärbiti, jäi seetõttu palju vajalikku tegemata. Aastaid tegi muret koolimaja remondi küsimus. Kuidagi suudeti korras hoida maja katus ja teha õpperuumides väiksemaid jooksvaid remonte, kuid ei saanud mõelda maja väljast krohvimisele ja valgendamisele, kuigi seda juba ammugi oleks pidanud tegema.

Õppetunnid 1938/39 õppeaastani olid kahe õpetaja vahel väikeste erinevustega aastate lõikes jagatud alljärgnevalt:

Peale otseste klassitundide tuli juhendad õpilaste klassivälist tegevust, milline Päärdu koolis oli väga elav ja mitmekülgne. Kui arvestada siia juurde see, et klassis tuli pidevalt töötada korraga kolme klassiga, võime järeldada, kui pingutav see õpetajatele oli. kogu aeg tunnetati, et ei suudeta sel moel õpilastele programmi ulatuses kõike pakkuda.

Väga ilmekalt näitab selle olukorra tulemusi üks revideerimine1938. aastal, kui kool töötas alles kahe klassikomplektiga, andsid VI klassi õpilased matemaatika kontrolltöös 35% õigeid vastuseid. 1939. aastal, kus töötati küll alles esimest aastat kolme klassikomplektiga, oli VI matemaatika kontrolltöö õigete vastuste protsent üllatavalt suur, tervelt 85%. Siin võis põhjuseks olla ka teisi tegureid, näiteks võibolla oli järgmisel aastal klassis rohkem andekamaid õpilasi jne. On aga säilinud mõningaid ülestähendusi klassikursuste lõpetamiste kohta, kust on näha, et õppeedukus koolis hakkas paranema. Näiteks lõpetasid klassikursuse:

Varem mainitud puudumiste kõrval, millised olid tingitud koolis õpilaste seas levinud haigustest, on huvitav mõningate õppetööst puudumiste põhjusi jälgida, mõne õppeaasta lõikes tervikuna.

Kuna on ära märgitud puudumised eraldi, nii poiste kui ka tüdrukute kohta, siis on võimalik jälgida ka puudumiste juures poiste ja tüdrukute omavahelist suhet. 1934/35 õ/a on puudutud päevade arv aasta kohta olnud poistel ja tüdrukutel peaaegu võrdne. Iga õpilane on koolist aasta jooksul puudunud keskmiselt 18 päeva. 1935/36 õppeaastal on see arv poistel 19 ja tüdrukutel 14 päeva. 1936/37 õppeaastal vastavalt 12 ja 8 päeva ja 1938/39 õppeaastal 14 ja 9 päeva.

Enamus puudutud päevi on kooli hoolekogu tunnistanud põhjendatuks ja vabandatavaks, kuid üksikuid lapsevanemaid on ka karistatud ja nõutud neilt isegi trahvi. Näiteks on 1936/37 õppeaastal kolme lapsevanemat karistatud rahatrahviga ja neilt on oma laste 37 puudutud päeva eest tulnud maksta kokku Kr. 11.50. Selliseid juhuseid on esinenud ka teistel aastatel.

1937/38 õppeaastal mainitakse esmakordselt, et internaadi õpilastele on organiseeritud ühistoitlustamine. Internaadis on sel aastal 4 poissi ja 5 tüdrukut. Söögi on valmistanud kooliteenija. Peale selle on kõikidele õpilastele talvekuudel suure vahetunni ajaks valmistatud sooja teed.

1930-ndate aastate alguses hakatakse Velise valla koolides jõudumööda abistama ka kehvemaid õpilasi. Seda tehti ka Päärdu koolis. Esimesi säilinud andmeid selle kohta on leida aastast 1934/35. Sellel aastal on kehvemate õpilaste nimekirjas 11 last ja nende abistamiseks on kulutatud:
Õppeabinõude muretsemiseks 64,63
Riietuseks kolmele õpilasele 6,78
Jalanõudeks (pastlad) 11-le õpilasele 35,81
Toitaineid kolmele õpilasele 37,87
Kokku Kr. 145,09

Kehvemate õpilaste abistamine ja toetamine on toimunud pidevalt, igal aastal. Aastate keskmiselt on siin nimekirjas olnud neid kümne piires. Summad abistamiseks saadi osalt eelarve korras, osalt Velise vallavalitsuselt.

Päärdu koolis on neil aastail väga palju püütud lastele tutvustada loodust. Ka mitmete õppeainete õpetamist on õppekäikude kaudu seostatud loodusega. Näiteks on 1932/33 õppeaastal tehtud õppekäike loodusesse järgmistes õppeainetes.
Loodusõpetus 9
Maateadus 5
Kodulugu 10
Joonistamine 1
1933/34 õppeaasta
Loodusõpetus 10
Maateadus 6
Kodulugu 8
Joonistamine 2
Ajalugu 1
1934/35 õppeaasta
Kodulugu 8
Loodusõpetus 10
Maateadus 5
Seda loetelu võiks jätkata, kuna need on toimunud igal õppeaastal.

Peale õppekäikude töötati palju kooliaias ja pargis. See lugupidamine ja armastus looduse vastu, mis siit koolist alguse sai, on selle kooli lõpetajates elanud edasi ja säilinud tänapäevani. Seda näitab selle piirkonna maastikupilt, kodude hooldatus ja heakord.

Kolmekümnendate aastate alguses sai valla koolides levinud komme, kinkida kooli parimatele lõpetajatele raamatuid, tavaks ka Päärdu koolis. Raamatud kingiti tavaliselt kahele-kolmele paremale lõpetajale, kas siis kooli või vallavalitsuse poolt.

Õpilaste arv Päärdu koolis 1920-1944. a

Mälestusi Päärdu vallakooli õpetajatest

Andmed Päärdu vallakooli õpetajate kohta on napid ja puudulikud. Kiriku ja kooli oma aruanded on napisõnalised, ega kajasta lähemalt olukorda kohapeal. Üheks põhjuseks, miks Päärdu kooli kohta andmeid napilt, on see, et koolimaja põles 1908. aastal maha ja hävisid kõik majas olnud dokumendid.

Esimeseks õpetajaks Päärdu koolis oli Mihkel Kalpus. Lõpetas Jädivere seminari 1847. aastal. Siit tulenevalt ei saa nõustuda ka varem kasutatud andmetega, et M. Kalpus tuli Päärdu 1846. aastal. Samas tekib kahtlus ka selles, et Päärdu kooli asutamise aasta on mõnes dokumendis mainitud 1846. aastat, sest pole usutav, et M. Kalpus enne seminari lõpetamist sai kooliõpetajaks olla. Ja pole andmeid ka selle kohta, et keegi enne teda oleks siin õpetajaks olnud.

Teiseks õpetajaks M. Kalpuse järel oli Aadu Toom. Ta on õppinud Kuuda seminaris aastatel 1877-1880. Dokumentidest ei selgu, millal ta Päärdu tuli. Võib aga jällegi oletada, et peale seminari lõpetamist 1880. aastal. Sellega seoses tuleb parandada ka M. Kalpuse Päärdus töötamise aeg, mis senistel andmetel on 28 aastat (1846-1874). Peaks aga vast olema 1847-1880, seega 33 aastat.

A. Toome õpetajaks olemise aeg on samuti segane. Ka siin peab selgust otsima tema järelkäija Priidik Binnerdorfi koolis käimisest. Ka tema oli Kuuda seminari kasvandik ja lõpetas selle 1882. aastal. Kui temagi kohe peale seminari lõpetamist Päärdu tuli siis lahkus A. Toom juba kahe aasta pärast. Ebaselgus valitseb ka järgnevate õpetajate osas.

Peale P. Binnerdorfi on lühemat aega õpetajaks olnud keegi Lemmerkänd ja peale teda juba hilisem Velise ja Valgu vallakoolide õpetajaks olnud Mihkel Lauter. Teada on see, et M. Lauter 1902. aastal oli juba Velise vallakoolis õpetajaks. Seda kinnitavad tema õpilased Jaan Gildemann Velisel ja Liisa Laanet Valgus.

Peale M. Laiteri on jällegi lühikest aega olnud üks suur napsivend Kiviall, kes kaotanud suure joomise tagajärjel mõistuse.

Edasi järgneb Johannes Aumann. Tema Päärdusse tuleku ajana mainitakse 1903. aastat, mida tuleb ka uskuda, kuna J. Aumann sel aastal omandas Haapsalus pedagoogilistel kursustel õpetaja kutse. Päärdus on ta töötanud kümme aastat.

Peale J. Aumanni lahkumist on ühe aasta õpetajaks olnud Aleksander Lentsmann. Puhkes Esimene Maailmasõda, mis oma mõju ei jätnud avaldamata ka koolide elus. Al. Lentsmann lahkub ja kuna alalist õpetajat pole saada, on mõned kuud Päärdus õpetajateks Otto Timberg ja Mihkel Vaarmann. Esimene oli hiljem taluperemeheks Velise valla Mäliste külas Seene talus, teine Veski küla Nurga talus.

Nii nagu paljudes koolides sõja ajal, tulevad õpetajateks naised, nii tuleb Päärdu 1915. aastal õpetajaks Olga Miller. Ta on õpetaja ametis kolm aastat ja siis viimaseks õpetajaks Päärdu vallakoolis on Madis Aitsam. Ta on Päärdu mees, tuntud revolutsioonivõitleja Mihkel Aitsami noorem vend. Madis Aitsam õppis Velise kihelkonnakoolis. Nagu kaasõpilased mäletavad, on ta koolis olnud juba päris noormees. Peale kihelkonnakooli lõpetamist jätkas õpinguid Pärnus ja töötas ka seal edaspidi õpetajana. Oma puhkeajad veetis ta oma sünnikodus, Päärdu Pipral, kuhu ta ehitas uue häärberi, kuna kunagine sünnimaja, rehielamu, põletati karistussalklaste poolt 1906. aasta jaanuaris maha.

Päärdu vallakooli õpetajad

Lühemat aega on haiguste puhul asendanud:
Johannes Lindvere
Arnold Viluman
Melanie Spuul-Selvet
Lydia Pärtel
Eduard Rokk
Johannes Lindvere abikaasa