Nurme

Küla tekkis kui Uue-Nurme mõisa maid hakati taludele päriseks müüma. Algas see 1870. aasta paiku, allakirjutaja kätte sattunud ostudokumendid on aastast 1872. Enne seda oli siin Oese küla. Viimase piiridesse mahtus ka veel Ojaäärse küla. Meenutame, et isad aeti siit minema ja pojapojad tulid tagasi. Kõik muidugi ei tulnud, aga nagu hingekirjadestki nähtub, neid siiski oli mitmeid. 

Nurtu kujunes ka hiljem üheks valla tuntumaks ja aktiivsemaks kogukonnaks. Seda oli ta mitmes mõttes; siin olid mitmed ettevõtlikud põllumehed, peeti vajalikuks lastele hariduse andmist, elav ja hoogne oli seltskondlik tegevus. Nurtu taludes ehitati palju, sellega püüti üksteist üle trumbata. Keegi pidi lõpuks peale jääma, ja jäigi. Tarvaste talus ehitati mansardkorrusega häärber, kus tubasid kokku 23! Muude tulemuste poolest talu ei paistnudki eriti silma, aga teist sellist elumaja Nurtus ei ole.
Tõsi, sellise toretsemisega kaasnesid võlad, aga oksjoni alla keegi just ei läinud, rabeleti välja. Kui muu ei päästnud, siis müüdi metsa ja seda Nurtu taludel oli. Paljusid päästis ka Nõukogude võimu tulek. Omajagu kulu nõudis laste koolitamine. Vahel kaasnes koolis käimisele kerge ja mugava äraelamise soov. Mitmel pool noored pöörasidki kodutalule selja. Talu tööd tuli ära teha teenijatega. Neid jäi aga iga aastaga vähemaks.
Siiski ei läinud seda teed kõik. Nagu kõikjal, oli ka siin neid, kes elasid väga hästi, ilma võlgadeta. Oli keskpäraseid ja oli ka sabassörkijaid. Siin olid ka omad põhjused. Esiteks talude erinevad suurused ja teiseks ei suuda kunagi ääremaal elav ning liigniiskuse all kannatava maaga taluperemees võistelda jõe või oja kallastel asuvate taludega.
Nurme küla piirides asus ka Velise valla kõige eesrindlikum Hendriku talu.

Nurtu puhkpilliorkester kolmekümnendate algul
tagaeras vasakult:
Madis Burmeister
Jaagup Oviir
Jaan Ameerikas
Ado Alev
Jüri Masing
Mihkel Oviir
ees:
Jaan Halliste
Tõnis Looring
Madis Gildemann
Jaan Korkman
Madis Halliste
Aleks Ameerikas

Lõppe talu

Väiketalu heinamaade keskel, Nurtu-Kaelase tee ääres. 1922. aasta materjalides kuulus talu Rogenese küla koosseisu. Talu hooned on ammugi hävinud, kunagist elupaika tuletab veel meelde rohtunud kivihunnik.


Söötma (Söödi) talu

Oma tööde ja elujärje poolest oli talu keskpärane.
Järglased elavad paigas edasi. 


Saue talu

Rahva seas tuntud ka Saueotsana. Maad paiknesid kogu oma pikkuses Nurme oja kaldal. Talu hooned on lagunenud.


Tõnu talu

Talu teeb tuntuks-teatuks siin asuv tuuleveski, mis veel viiekümnendail töötas. Omapärane on see, et talu maal maantee ääres oli saun ja saunamehel Adu Scheleril oli ka tuuleveski ning mõlemad jahvatasid. Saunamehe lagunes küll ennem. Kui talumehe veskil tiivad lagunesid, hakati veskit ringi ajama petroolimootoriga.
Talu hooned hävinud, samas kohas sovhoosiajal ehitatud ühepereelamu. 


Rehe talu

Siin veel elatakse. Varasem perenimi Sotnik eristati Sooaruks.
Paik järglaste käes suvilaks. 


Männiku talu

Siin on järel ainult varemed.


Vanakõrtsu talu

Selle talu maadel maantee ääres tegutses minevikus kõrts. Peremees mõrvati 1941. aastal omakaitselaste poolt. Siitpeale jäi siin kõik saatuse hooleks ja lagunes. Tänaseks ei ole siin midagi järel.


Villemi talu

Talu elanikud kanti sõjakeerises laiali ja sellest ajast peale hakkas siin kõik lagunema. Siin talus suudeti lastele anda omajagu haridust. Omaaegse Nurtu Perenaiste Seltsi tegevusele aitas nõuandjana palju kaasa peretütar Alma Laasi.


Ojapere talu

Siin talus nagu poleks midagi muutunud. Elab siin koos kolm põlvkonda.
Nii ka ligi kaks aastakümmet hiljem. 


Aru talu

Ka selles paigas on elu ammugi lakanud. Kõik on hävinud.


Ale talu

1939. aasta statistikas esineb ainult üks Ale talu. Tegelikult oli neid kaks, nii nagu see kirjas ka 1922. aasta materjalides. Ilmselt olid taludevahelised eraldamised Kinnistusametis vormistamata ja seetõttu teist talu ei olegi kirjas. Lemvaldid elasid teises Ale talus veel 1939. aastal. Praeguseks ei ole kummaski enam elamist ja hooned on lagunenud.


Paisu talu

Ka selle talu elanikud kanti sõja ajal laiali ja talu hävis. Talu maadel, oja kaldal, on väike koht kuhu endine peremees Jaan Halliste, kes talu ära müüs, omale maja ehitas. Koha nimeks sai Kalda. Selles majas praegu veel elatakse. Enne siia maja ehitamist oli paik külanoorte Jaanilaupäeva õhtuseks kokkutuleku paigaks, kus siis Jaanituli süüdati ja tantsu löödi.


Paisuotsa-Hansu talu

Külarahva seas tunti-teati vaid Paisuotsat. Siin on elu kestnud tänaseni. Nurtus on elanud väga palju Hallisteid ja siin on see nimi oma kandjatega seni paigale jäänud.
Talu hooned hävinud tulekahjus. 


Nurme talu

Selle talu maad on kunagise Uue-Nurme mõisa südame ehk keskuse maad. Paigas elanud Jaan Lauter (sündinud 1907) mäletab oma vanaisalt kuuldut. Vanaisa olnud Vagu mõisas möldriks ja ema Riidaku kõrtsis kõrtsmikuks. Kui Uue-Nurme mõisa maid müüma hakati, kuulus mõis juba Valgu parunile Otto Uexküllile. Viimane öelnudki Jaani vanaisale, et kuule Kustas osta see Nurme mõisa süda ära. Vanaisa ostiski. Maade sisse jäid ka veel säilinud mõisa hooned: valitseja maja, kelder-ait, laudad ja ait. Valitseja maja ja ait on paekivist ehitised. Kolm lähestikku asuvat karjalauta on kõik maha põlenud. Siis võeti suvel kiiresti metsast palgid, kooriti ja ehitati talveks kiiresti uued laudad. Üks neist lautadest oli Jaan Lauteri elumajaks ümber ehitatud.
Kunagi ostetud maadel asus hiljem kolm talu. Varem eraldati 28,56 hektari suurune Uue-Nurme talu, mille rajas ja hooned ehitas Jaan Saaliste. Jätkas tema poeg Alfred, kes mõrvati 1941. aastal omakaitselaste poolt. Peale sõda langes metsameeste ohvriks ka abikaasa Liide.
Põhitalu jaotati poegade vahel alles 1940. aastal. Tuli juurde Nurme-Kustase talu. Hooned ehitati ümber endistest mõisa karjalautadest. Siia asus elama Lauterite pere vanem poeg Jaan. Tema vanemad elasid ja majandasid poolt talu. Eluruumiks kunagine mõisa valitsejamaja.
Järglaste käes suvilana. 

Hendriku talu

Kohta võis pidada täie õigusega valla esindustaluks, kuigi oma maade poolest ei olnud ta kõige suurem. Näiteks kolme Nurtu küla peale oli sama suuri talusid veel viis ja suuremaid kaheksa, kuid ükski neist siin ega kaugemal ei saavutanud seda, mis tehti Hendrikul.
Talu arenguloost on mõndagi kirja pannud selle kauaaegne peremees Madis Gildemann (eestistas Ilmaniks). Tema majandas talu 1912. kuni 1940. aastani, seega 37 aastat. Hendriku mälestused 
Koht on ka praegu järglaste käes ja talupidamine jätkub.

H. Laurik Ojaäärse Sillaotsalt ja M. Ilmand

Kase talu

Siin elas Hendriku peremehe vend Jaan Gildemann, kes isalt päris 13 tiinu maad. Siin elati keskmist talupoja elu. Talu oli väike, ega võimaldanud eriti midagi suurt korda saata. Nii Hendrikul kui ka Kasel elatakse ka praegu.
Ka siin on elamine alaline.

Madise-Mihkli talu

Selle talu hooned on ammugi kadunud. Elu siin millegagi silma ei paistnud.


Madise talu

Ka siit on talu päriselanikud ammugi lahkunud. 1970. aasta algul hävis tules veel talu elumaja. Sovhoos ehitas asemele ühepereelamu. Paar endist kõrvalhoonet on veel alles.


Metsavahi talu

Talu asus küla piirimail, karjamaade ääres. Elanikud paisati sõjaaastail laiali ja hooneid pole enam ammugi olemas.


Uue-Männiku talu

Selle väiketalu elanikud kolisid viiekümnendate algul Valgu ja paigas on vaid varemed.


Mulgu talu

1922. aastal oli see vaid saunakoht, hiljem saadi maad juurde.
Suvila.


Maanda talu

Siin talus elatakse edasi, hooned on korras.

1922. aastal oli külas veel Ojapere saun, elas seal Madis Terve. Sai ta aga Valgust asutalu ja asus sinna elama. Saunaase on ammugi kadunud.
Neil aegadel oli Metsavahi talu juures veel Lillemõisa sauna koht. Veel seitsekümmend aastat tagasi tehti siin kingsepa tööd. Elupaika kutsuti veel Laastu ja Papri nimeliseks.
Samuti pole enam olemas 1922. aastal mainitud Madise sauna.
1922. aasta materjalides on veel Sillaotsa talu ja samanimeline saun. Hiljem kuulusid need Ojaäärse küla kooseisu ja seal neist ka pikemalt juttu on.

Nurme küla elanikud olid osanikud viljapeksu garnituuri ostmises.
Fordson traktori ja Munktell viljapeksu garnituuri osanikud olid: 
Nurme külast
Jaan Lauter Nurme talust
Ojaäärse külast
Jaan Korkmann Tarvaste talust
Jüri Kamarik Kooli talust
Ado Alev Eina talu
Otto Saaliste Saaliste talu
Tõnis Ester Rätsepa talu

Teise samasuguse peksugarnituuri omanikeks olid Hendriku, Sillaotsa ja Katla talu peremehed.

Soome raudlinamasin oli kahe talu peale: Hendriku ja Sillaotsa.

Nurme küla majavaldajad 1922. aastal

Nurme küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute vahekord 1939. aastal

Tagasi