Ingliste VT ühingu põhikiri registreeriti 7. jaan. 1927. a. Tegevuse alguseks peeti 6. märtsi, millal peeti asutamise koosolek. 20. märtsil, saadeti Üle-Eestimaalisele tuletõrje liidule palve võtta ühing liidu liikmeks. Ühingu palve rahuldatakse ja 12. apr. 1927. a. on ühing juba vabariikliku liidu liige. Asutamise koosolekul astus ühingu liikmeks 30 valla elanikku. Ühingu tegevuspiirkonnaks oli Ingliste valla territoorium, kus oli elamuid 213. Esimeseks esimeheks talupidaja Osvald Kuremaa, kes oli ka üks ühingu asutamise algatajaid. Juhatusse valiti veel varahoidjaks Jaan Pikkov, samuti talupidaja ja kassapidaja ametisse Ed. Kaal, kes pidas postivedaja ametit. Peamehe amet usaldati Jaan Lasfeldtile, samuti talupidaja ja peremehe abiks koorejaama juhataja Jüri Männiksoo.
Nagu kõikjal, oli ka Inglistes esimeses mureks pritside soetamine. Raha kogumiseks kasutatakse samuti mitmeid võimalusi. Pidude korraldamiseks talvel võimalusi ei olnud, kuna puudusid ruumid. Koosolekuid sai pidada koolimajas. Viie aastaga jõutakse siiski ühingule muretseda kolm käsipritsi, igale jaoskonnale üks. Oleks vaja rohkem, kuna jaoskonnad on suured ja pritside juurdeostmist ka kavandatakse, aga asi takerdub aineliste võimaluste taha. Ühingul on raskusi sissetulekute hankimisega ja nii tulebki läbi ajada 3 pritsiga. 1931. a. oktoobris pöördutakse palvega Eesti tuletõrje liidu poole palvega, et saada toetust pritsikuuride ehitamiseks. Toetust lubatakse alles järgmisel sügisel.
Inglistes ei olnud valla elanike kaasaminek ja abi ühingu tegevusele kuigi aktiivne. Liikmete arv oli Ingliste VT ühingus kahe aasta jooksul kasvanud küll poole võrra ulatuses 67-ni, kui samal ajal mitmel ühingul oli liikmeid 100 piires (Kehtnas 100, Raikkülas 92 liiget).
1932. a. lõpul on ühingul liikmeid 69. aruandes kurdetakse, et mehed ei suuda kohaneda küllaldaselt pritsiga ümberkäimisel ja puuduvad korraga üksikut käsku täita. Tarvidus on tihedama õppuse pidamiseks jaoskondades. Sel aastal peeti 3 harjutust 26 mehega. Peamehe ülesandeis täidab nüüd J. Laande. Iga pritsi juure on muretsetud 1 veeveo vaat mahutavusega 200 l.
1932. a. kassa aruanne võetakse peakoosoleku poolt 19. märtsil 1933. a. vastu tasakaalus 467,61 kr. kusjuures ülejääk on vaid 10,61 kr. Nagu näha, on ühingu rahaline läbikäik võrdlemisi tagasihoidlik. Nagu kõikides ühingutes, nii Inglistel oli kujunenud kombeks aastapäevade pidulik tähistamine. Ingliste VT ühingule kujunes 8. aastapäev eriti meeldejäävaks, kuna toimus ühingu lipu õnnistamine. Sellest päevast kirjutas “Eesti tuletõrje” nr. 7, 1935. a.
“Ingliste VT ühingu 8 aastapäev 24 juunil kujunes suursündmuseks. Kohalikud daamid ja tuletõrjujate abikaasad annetasid ühingule nägusa lipu, mille alla juba kogunenud 160 ligimese vara kaitsjat (Nii suureks ühingu liikmete arv kunagi ei kasvanud. Enne ühingu liitmist 1939. a. oli ühingul 94 liiget A.P.). Lipu õnnistamise puhul oli meeskond rivistatud Ingliste mõisa pargi serval asuvale spordiplatsile.
Peale lipu õnnistamist oli meeskonna paraad, mille võttis vastu Eesti tuletõrje liidu esindaja peamees A. Vilt Tallinna Kopli VT ühingust, soovides õnne lipu saamise puhul, kinnitades lipu vardasse tänutäheks tehtud töö eest naela. Ingliste tuletõrje tegevuspiirkond on suur, 30 km. pikk ja 138 km. Lai ning selle territooriumi jaoks on ainult 3 käsipritsi, mis on liiga vähe. Siin peaks riigi ja maavalitsused tingimata abiks tulema, et rohkem kustutusabinõusid ühingul oleks võimalik soetada.”
Peale 1937. a. ümberkorraldusi moodustab Ingliste tuletõrjujatest Harjumaa brigaadi Rapla divisjoni Ingliste kompanii. Kompanii pealikuks määratakse ühingu asutaja liige ja esimene esimees Osvald Kuremaa arvates 26. juulist 1937. a. rühma koosseisud määratakse brigaadipealiku käskkirjaga 01. veebr. 1938. a. järgmiselt:
Lau rühmas:
rühmapealik Oskar Pärnamägi
abi Bruno Tomson
käsipritsisalga pealik Ants Väin
käsipritsisalga abi Jaan Vaikjärv
veeveosalga pealik Johannes Haas
käsipritsisalga abi Karl Rinaldo
Paluküla rühmas:
rühmapealik Osvald Varner
abi Paul Mäemets
käsipritsisalga pealik Oskar Venemann
käsipritsisalga abi Oskar Rinaldo
veeveosalga pealik Jaan Vainola
käsipritsisalga abi Aleksander Loide
Kädva rühmas:
rühmapealik Jaan Rismann
abi Artur Uus
käsipritsisalga pealik Arnold Kallasalu
käsipritsisalga abi August Kruusimaa
veeveosalga pealik Gustav Riismaa
käsipritsisalga abi Otto Render.
Ingliste VT ühingus naisjaoskonda omaette ei tegutsenud, kuid pidude ja aastapäevade korraldamisel olid naised alati meestele abiks. Kümne aasta jooksul oli Ingliste VT ühingurühmadel ja salkadel mitmel korral tulnud võidelda tulega. Sageli oli võitlus raske, sest tulekahjud Inglistes ei olnud kõik tühised põlengud. Ingliste tuletõrjujad täitsid auga võetud kohustuse – kaitsta ligimese vara. 1939. a. Ingliste VT ühing liideti Kehtna VT ühinguga.