Hageri

Hageri VT ühingu asutamise ajaks tuleb pidada 1927. a. 25. märtsikuu päeva. Ühingu tegevuspiirkonnaks kinnitati Hageri valla territoorium, kus sel ajal arvestati 480 elamut.

Ühingu asutamise mõtte algatajaks ja elluviijaks oli kauaaegne Hageri valla sekretär Madis Siim ja Martin Saks. Mõlemad nad olid ühingu asjaajamise juures, esimene juhatuse, teine revisjonikomisjoni esimehena, pikka aega.

1927. a. 15. mail peeti erakorraline peakoosolek, kus arutati läbi esimese tegevusaasta eelarve. See kinnitati sissetulekute ja väljaminekute osas tasakaalus: 135 000 marka.

27. dets. kavatsetakse korraldada loterii.

Hageri VT ühingu esimese aasta ja ka hilisemate tegevusplaanide juures oli, et ei plaanitsetud pidada ühtegi pidu, kuna enamus ühinguid rajas oma rahasaamise lootused just pidudele. Nagu näha ühingu rahalise läbikäigu aruannetest, on kogutud küllalt suured summad korjanduste kaudu, mis näitab vallarahva arusaamist ja mõistvat suhtumist VT ühingu tegevusse ja arengusse. Samaaegselt näiteks Rapla VT ühing loobus hiljem hoopis korjanduse läbiviimisest, kuna tulemused olid väga kesised ja paratamatult tuli raha inimestelt kuidagi (viina ja õlle abil) välja meelitada.

Esimese aasta lõpuks oli ühingu liikmete arv kasvanud 90. Esimese juhatuse koosseis oli:
esimees Madis Siim (vallasekretär)
varahoidja Jaan Polma (põllumees)
kassapidaja Jaan Laadoga (põllumees)
kirjatoimetaja Jaan Luisk (põllumees)
ametita Aug. Kasendorf (põllumees)
ametita Joh. Viiul (põllumees)
Valla piirides oli organiseeritud aasta jooksul viis jaoskonda (rühma).

Soetatud oli ka üks käsiprits käruga. Esimese aasta rahaline läbikäik oli ühingul 76 038 marka.

Selliselt vaikselt lähevad ka ühingul järgmised aastad. Liikmete arv seisab alguses stabiilsena, kuid 1932. a. lõpuks on ühingul liikmeid 136.

Igal aastal muretseti juurde üks käsiprits koos voolikutega. 1932. a. lõpuks on juba kuus käsipritsi, kolm pritsi käru, kümme veeaami, 5 hüdropulti, üle 20 signaalpasuna. Igal aastal tuli käia ka kustutustöödel. 1929. a. oli üks suurem tulekahju, kus osales 23 meest ja oli töös 52 m voolikuid. Tuli ilmsiks, et üldhäirega polnud lood nii nagu peaks. Ka meeskonnas oli märgata distsipliini ja üldisest tuletõrje korrast arusaamise puudust. Olukord oli aga täiesti mõistetav, kuna ühingul peameest ei olnud, kes oleks korraldanud harjutusi, manöövreid ja hoolitsenud meeste rivilise ja tuletõrjealase väljaõppe eest.

Üheks suureks takistuseks piirkonnas tulekahjude kustutamisel, oli veepuudus. Selle olukorra parandamiseks otsustati maavolikogu poolt maksma pandud määrust rakendama hakata, mis nägi ette iga ümbruskonna elaniku kohale ilmumist. Temale määratud abinõuga veeveoks tulekahju korral. Peagi aga ilmnes, et elanikud seda määrust ei täitnud ja ei ilmunud ikkagi vett vedama.

Nelja aastaga on soetatud inventari koguväärtusega 3 025,52 kr. Rahaline läbikäik oli juba 999,33 kr. Jaoskondades oli käsil juba pritsikuuride ehitamine. 1933. a. lõpetati ehitustööd Maidla jaosk. ja alustati töödega Kelbas. Raha hakati korjama mootorpritsi ostmiseks. Koosolekuid peeti Hageri VT Ühingus vähe. Üks korraline peakoosolek aastas ja juhatuse koosolekuid 4-5. Samaaegselt peeti neid näiteks Raplas ja Kehtnas aasta jooksul 20-36.

Aastate jooksul oli Hageri alevik tublisti kasvanud. 1. märtsiks 1934. oli alevikus 41 elumaja 78 korteri ja 164 toaga. Elanike arv oli tõusnud 220 (97 meest ja 123 naist). Tuletõrje ühingu kõrval asusid alevikus veel mitmed teised, nagu haridusselts, maanaiste selts, valla vastastikune kindlustusselts jne. Oli elavnenud seltskondlik tegevus millega ka tuletõrje ühing kaasa läks. “Eesti tuletõrje”, nr. 9/10 1933.a. kirjutab:
Tulekaitse päev Hageris. Hageri VT Ühing korraldas tulekaitsenädala puhul Hageri alevikus rongkäigu ja rahvamaja aias tuletõrje võistlused, loterii näitemüügi ja peo. Tuletõrje organiseerimisest maal, kõneles E. Tiitsman Tallinnast. Vanematele tuletõrjujatele annetati teenetemärke, päevakohase kõnega esines esimees M. Siim.

Seoses tuletõrje korpuse moodustamisega 1937. a. saab Hageri tuletõrjujatest üks Rapla divisjoni kompanii. Kompanii pealikuks määratakse 10. juuli 1937. a. Juhan Kukk ja abiks Rudolf Ernits.

17. okt. 1937. a. nimetatakse Harjumaa brigaadi pealiku käskkirjaga nr. 11 kohale ka Hageri kompanii rühmade ja salkade pealikud ja nende abid: 
Hageri rühmas:
rühmapealikuks Rudolf Ernits
rühmapealiku abiks August Nurme
käsipritsisalga pealikuks Jaan Alavina
hüdropuldisalga pealikuks Al-der Veensalu
hüdropuldisalga pealikuks abiks August Hammer
veeveosalga pealikuks Al-der Hirs
veeveosalga pealikuks abiks August Paenurm
Rabivere rühmas:
rühmapealikuks Anton Lindve
käsipritsisalga pealikuks August Meriloo
veeveosalga pealikuks Ed. Altmäe
Kelba rühmas:
rühmapealikuks Rad. Nauri
käsipritsisalga pealikuks Joh. Saare
veeveosalga pealikuks Joh. Laanekivi
Adila rühmas:
rühmapealikuks Joh. Kook
käsipritsisalga pealikuks Joh. Saareleht
veeveosalga pealikuks Oskar Tamberg
Maidla rühmas:
rühmapealikuks Aug.-Ernst Kivisilla
käsipritsisalga pealikuks Aug. Artor
veeveosalga pealikuks Joh. Uudam

1938. a. 8. märtsil kinnitati Rapla divisjoni pealiku käskkirjaga nr. 4 Hageri kompanii rühmade arvulised koosseisud: Hageri 29, Rabivere 17, Kelba 22, Adila 24, Maidla 35.

Seoses korpuse moodustamisega hakati suuremat rõhku panema salkade ja rühmade väljaõppele. Ka Hageris oli näha selles osas edasiminekut. Harjumaa brigaadi päeval Raasikul 14. aug. 1938. a. pritsivõistlustel tuli Hageri VT ühingu võistkond I kohale ajaga 34,7 sek. Nõmme ja Raasiku kompaniide ees, kus ajad olid vastavalt 38,2 ja 39 sek. Edumaa oli tunduv.

2. juulil 1939. a. tuli Hageri VT ühingul vastu võtta külalisi. Hageri alevikus peeti Rapla divisjoni päev, mille päevakavas oli:
Divisjoni allüksuste rongkäik Hageri alevikust võistlusväljakule.
Paraad Hageri tuletõrje väljal
Pritsivõistlused
Rividemonstratsioon meestele 
Rividemonstratsioon naistele
Hüdropuldi teatejooks 10 x 60 m. meestele
Teatejooks 5 x 60 m. naistele
Köieronimine meestele
Auhindade jagamine
Päev õnnestus igati.

1939.a. oli Hageri VT ühingul 5 käsipritsi 14 hüdropulti, 395 m. survevoolikuid ja 34 m. imevvoolikuid. Tegevliikmeid 150 meest, 55 noorliiget ja 2 toetajat liiget. Naised VT ühingus nimetamisväärselt ei tegelenud. Esimehe ametikohal oli algusest peale Madis Siim, sekretäriks oli Jaan Alavina, laekur August Kivisilla, revisjonikomisjoni esimees Mart Saks.

Hageri VT ühing peale 1940. a. Ühing tegutses ka okupatsiooni aastatel. 1942. a. lõpul oli ühingul 160 liiget. Nende hulgas ka 31 naist.
Juhatuse koosseis oli:
esimees Madis Siim (vallasekretär)
laekur Rud. Volmer (põllumees)
sekretär Al-der Veensalu (põllumees)
varahoidja Joh. Viiul (põllumees)
liige Teodor Laas (rätsep)
liige Gustav Rasnik (põllumees)
liige Eduard Torgu (põllumees)
kompanii pealik Aug. Kivisilla.

Tegutses 5 käsipritsi salka. Aasta jooksul oli peetud 1 pea- ja 5 juhatuse koosolekut. Harjutusi peetud 24 päeva. Aasta jooksul on olnud ka kolm tulekahju. Valveteenistust rahvakogunemistel teostatud 12 korda. Ühingul olid järgmised varad: 5 kantavat käsipritsi, 14 hüdropulti, 400 m. survevoolikuid, 34 m. imevvoolikuid, 1 häirekell, 26 signaalpasunat ja 100 vormimütsi.
Maidla pritsikuur (kivist) 11 m. pikk, 11 m. lai, torni kõrgus 8,5 m.
Adila pritsikuur (puust) 7 m. pikk, 2,5 m. lai, torni kõrgus 11,5 m.
Kelba pritsikuur (puust) 6 m. pikk, 4,25 m. lai, torni kõrgus 8 m.
Ühingul oli muretsetud ka veoauto, milline aga 1942. a. lõpul ei olnud sõidukorras.

Hageri VT ühing tegutses ka peale sõda. Alevikku ehitati isegi uus pritsikuur, kuid dokumendid nendest aegadest on kaduma läinud, seepärast pole midagi lähemalt pealesõjaaegsest ühingu tegevusest teada. Hageri VT ühing oli selline, kus valitses rahulik ja isegi mõnevõrra tagasihoidlik tegutsemine, kuid midagi ei jäänud tegemata.