Varbola vabatahtlik tuletõrje ühing asutati 23. dets. 1928. a. Ühingu juhatuse asukohaks ja ühingu tööpiirkonnaks oli Varbola vald Harjumaal. Valla territooriumil oli elamuid 314. Nii nagu Kohilas oli asutajate eestvedajaks Puhkanite pere, nii olid Varbolas eesotsas asutajate liikmetena Johannes ja Jaan Past. Jaan Past oli samuti “põline” esimees ja abikaasa oli naisrühma hing, olles seal abiesinaiseks ja esinaiseks. Rakenduslikul alal oli ta Keila divisjoni Varbola kompanii naissalga pealik. Ühingu koosolekuid peeti Vardil Kooritsa majas. Jaan Koorits oli mölder ja üks aktiivsemaid ühingu liikmeid.
Vald oli jaotatud kuueks koguks: Pajaka, Ohukotsu, Vardi, Russalu, Lümandu, Põlli. Igal kogul oli oma käsiprits. Pritsid osteti kõik oma ühingu rahadega. Ei mäletata, et riigilt oleks toetust saadud. Või kui seda oli, siis väga vähe. Raha hankis ühing ikka pidude sissetulekutest ja neid sai korraldatud sageli, meenutavad neid aegu naisalga liikmed Olga Simson ja Salme Paasma. “Väga moes olid meil mardiõhtud, seajala õhtud, pühadelõpu õhtud jne. Nende kõrval sai aga väga sageli õpitud ja peoõhtutel mängitud näidendeid. Neid oli palju, ega tule neid järsku meeldegi. Pidusid korraldasid kogud sageli ka iseseisvalt ja saadud sissetulek jäi kogude oma vajadusteks. Pidud korraldati suuremates talumajades. Üks eesrindlikumaid kogusid oli Lümandu, kus oli kaks jaoskonda.“
I jaoskonna ülemaks oli Nõmmepere karjamõisa omanik Aksel Hanson. II jaoskonna ülemaks oli ühe suve Eduard Mürkes. Siis määrati sellele kohale Riho Kivisalu, kes oli sellel kohal pikki aastaid. Riho Kivisalu on osa võtnud mitmetest kursustest, nagu 1937. a. detsembris korraldatud samariitlaste kursused, 1938. a. peetud kombineeritud kõnevõistlustest, tulles esimesele kohale. 1947. a. avaldab ENSV VVTÜ esimees A. Sork Kivisalule kauaaegse töö eest tuletõrjes kiitust, 1939. a. annetatakse Riho Kivisalule hõbemedal.
Lümandu oli üks neid kogusid, kus ehitati ka pritsikuur, mis veel tänaseni püsti seisnud. Varbola VT ühingu hilisema tegevuse kohta puuduvad andmed, kuna Lümandu kogu liideti 1939. a. Märjamaa VT ühinguga ja sõjakeerises kõik Märjamaa ühingu dokumendid hävisid. Peale sõda tegutses Märjamaa sovhoosi tuletõrje salk, kus salgajuhiks oli Mart Aassalu.
Kunagise Varbola VTÜ aktiivsemad kogud olidki Lümandu ja Russalu ja aktiivsemateks tegelasteks tuleks mainida veel: Jaan Limberg, Jaan Paal, Oskar Sillaveer, Voldemar Raa, Olga Elfmpik, Arved Lindman jt. 1939. a. olid ühingu juhatuses: esimees Jaan Post, sekretär Enn Kaunispaik, laekur Juh. Karjatse ja revisjoni komisjoni esimees Anton Udusoo. Ühingul oli 7 käsipritsi, 176 m survevoolikuid ja muud vähimat tuletõrje varustust. Liikmeid oli 1939. a. ühingul 147. Neist naisi 21 ja noorliikmeid 6.
Varbola VTÜ. Aktiivsemad ühingu liikmed.
I rida: Jaan Koorits, Mahda Tomps, Joh. Part, Salme Paasmaa.
II rida: Olga Simson, Udusoo Julia, Tomps Palmine, Joh. Jürine, Oskar Taremäe (Tranberg).
Varbola VTÜ Lümandu kogu sanitaarrühm
Varbola VTÜ IV Lümandu rühm pritsikuuri ees 6. aug. 1939
Pritsikuur on säilinud tänaseni (Foto A. Parnabas, 1981)
Varbola VTÜ Lümandu kogu naispere. Ees keskel naissalga pealik Leonora Põldla.
Varbola VTÜ. Ühingu aktiivsemaid liikmeid ja kauaaegne Lümandu jaoskonna (kogu) vanem Riho Kivisalu. (Foto O. Reak, 1939)
Varbola VTÜ. Üks aktiivsemaid liikmeid oli Lümandu kogu vanem Riho Kivisalu. Tema tööst annavad tunnistust mitmed medalid, aukirjad ja diplomid.
Kõigis suuremates VTÜ ühingutes korraldati Eesti Punaseristi Seltsi poolt samariitlaste kursused. Kursused toimusid ka Varbola VTÜ juures. Lõpetajad said vastavad tunnistused.
Varbola VTÜ-l oli ka oma auto. Kabiini kõrval seisab üks ühingu aktiivsemaid liikmeid Jaan Koorits. Kabiinil istub aga ühingu naisrühma aktivist ja kauaaegne abiesinaine Johanna Part.
Varbola VTÜ pere saadab viimsele teekonnale oma kauaaegset ühingu liiget Jaan Limbergi.