Sipa VT ühingu asutamise koosolek peeti 13. jaan. 1935. a. Sipa koolimajas. Ühingu põhikiri registreeriti juba 25. aug. 1934. a. Ühingu tegevuspiirkonnaks oli Sipa vald, kus elamuid vaid 120. Senini oli Sipas tegutsenud Märjamaa vabatahtliku tuletõrje ühingu Sipa jaoskond (nimetatud ka osakonnaks). Nüüd taheti jõudu proovida oma käe peal. Asutajate liikmete kutsete peale oli koosolekule ilmunud 31 isikut. Koosoleku päevakord oli pikk, koosnedes 9 punktist. Esmalt võeti ühingu liikmeteks vastu kõik 31 koosolekule ilmunud valla kodanikku.
Liikmemaksu aastamääraks otsustati 50 senti. Ühingu esimeheks valiti tunduva hääletusena August Paiso ja abiks Georg Tamberg. Varahoidja amet usaldati Johannes Kruustükile. Juhatuse liikmete arv määrati viiele ja juhatusse valiti: Theodor Kuusk, August Praker, Jaan Marland, Magnus Heinmann ja Karl Lutter. Peamehe ametisse valiti Theodor Kuusik ja abiks Arnold Lutter. Ühingu revisjoni komisjon valiti 3 liikmeline ja komisjoni valiti: Jaan Rüütmann, Karl Laurmann, Gustav Moulant.
Koosolekul võeti vastu ja kinnitati ka vastse ühingu eelarve, mis oli tagasihoidlik ja tasakaalus 380 kr. Otsustatakse astuda tuletõrje liidu liikmeks. Et ühingule soetada tulusid ja paremini pidusid organiseerida, otsustas peakoosolek valida kolmeliikmelise peotoimkonna. Toimkonda valiti: Heindrich Kont, Evanuel Bernhard, Oskar Silberg.
Paari päeva pärast pidas juba uus juhatus oma koosolekut, kus arutluse all oli endiselt Märjamaa VT ühingu Sipa osakonnalt (jaoskonnalt) vara ülevõtmise küsimused. Muuhulgas saadi ka üks käsiprits. Moodustati ka kaks tuletõrje rühma (Sipa ja Kohatu), kinnitati koosseisud. 2. juunil otsustati pidada aastapäeva pidustused ja aktus. Otsustati organiseerida naisjaoskond. Ettepanek selleks tehti kohalikule naisaktivistile E. Mäekomile. 27. apr. 1935. a. juhatuse koosolek koostas juba üksikasjalise aastapäeva pühitsemise kava, kus oli ette nähtud meeskonna paraad, teiseks korraldada loterii-allegrii tuhande piletiga, kusjuures esemed pidid koguma inimestelt liikmed ja lõpuks einelaud talutarega. Einelaua korraldamine jäeti naiste hooleks.
Pidude korraldamine saab Sipa VT ühingus sisse erilise hoo. Veel enne aastapäeva tähistamise, peetakse pidu 26. mail. Suvel on rahulikum aga sügisel alustati jälle. Tähistatakse mardi- ja kadripäevi maskeraadidega, kusjuures ikkagi loteriid, et saada rohkem sissetulekut. Eriti ettevõtlikud ollakse Sipas näidendite õppimisega ja näidenditega peoõhtute korraldamisega.
Olgugi, et sissetulekud pidudest pole eriti suured, kuna Sipas pole kombeks pidusid korraldada koos õlle ja viina müügiga, ollakse siiski juba nii jõukad, et aasta lõpul tellitakse Läänemaa Tööstuskoolilt käsiprits Kohatu jaoskonnale. 1936. lõpul moodustatakse juurde veel üks käsipritsi jaoskond – Sipa II. Määratakse kindlaks käsipritside asukohad: I jsk. Sipa mõisas, II jsk. Sipa mõisa “Raadiku” talus, III jsk. Kohatu “Jüri” talus. Tulekahjudest teatamiseks ostetakse 10 signaalpasunat ja paigutati need järgmistesse taludesse. Sipa asunduses: Sipa mõis, Metsavahi, Vanaveski, Raadiku, Selja ja Kaevandi. Kütke asunduses Allika ning Kohatu asunduses Männa, Saueaugu ja Mihkli. Nii tihedat tulekahjudest teatamise võrku ei olnud isegi vanadel tuletõrje ühingutel.
Sipa II jaoskonnale ostetakse veel uus prits hinnaga 447 kr. ka pritse pole ühelgi teisel ühingul suhteliselt elamute arvuga nii palju kui Sipas, kus ühe käsipritsi kohta tuli 40 hoonet. Haimres oli see arv 59, Velisel ja Vigalas vastavalt 107 ja 126 elamut. Viimastes osteti küll hiljem mootorpritsid, aga need alles 1939. aastal. 1937. a. plaanitsetakse samuti pidada aastapäeva pidu, kuid samas on juba kõne all Sipa VT ühingu ühinemise küsimus Märjamaa VT ühinguga. Siin mingisugust teist lahendust ei saanudki olla, kuna valdade reformiga Sipa vald likvideeriti ja vastav tuletõrje seadus nägi ette, et ühes vallas ei saanud tegutseda kaht VT ühingut. Millegi pärast võetakse ühinemise küsimus päevakorda varem kui mujal. 1937. a. lõpuks viiakse juba ühinemise protseduur läbi ja siitpeale tegutseb endine Sipa VT ühing Märjamaa VT ühingu Sipa koguna. Midagi sipalaste tegevuses ei muutu, endiselt õpitakse näitemänge ja korraldatakse pidusid. Korrastatakse tuletõrje inventari. 1939. a. ostetakse üks hüdropult ja Kohatu käsipritsi juurde veeaam ja käru. Vähemaks pole ka kassa läbikäik jäänud. 1938. a. lõppes 87,17 kr. ülejäägiga, 1939. a. eelarve kiideti heaks tasakaalus 256,17 kr. Kogu peakoosolek leiab, et on vaja pritsikuuri ehitamisele tõsiselt mõelda.
Kogu liikmete arv oli 62. Selle väikese liikmete arvu juures tegi Sipa VT ühing ära tänuväärse töö valla elanikkonna vara kaitseks. Sama püüdlikkusega jätkati ka Märjamaa VT ühingu koosseisus. Võibolla ei suudetud kõike plaane ellu viia (pritsikuuri ehitamine), aga aeg oli ju selleks liiga lühike. Sipa tuletõrjujate tegevuse kohta peale 1940. a. puuduvad andmed. On teada, et Sipa ja Sipa asunduse käsipritsi jaoskondade tegevust mõjutas Sipa masina-traktori jaam, mis asus Sipa mõisas. Kohatu salgast sai ilmselt kolhoosi tuletõrje salk.
Varem mainitud aktiivsele ühingu tegelastele tuleks lisada Sipa koguvanemat Jüri Tamelat ja rakendusjuhti (peameest) Jüri Viirsalu.