Paeküla VT ühing registreeriti 24. mail 1933. a. Juhatuse asukohaks oli Märjamaa vald, Paeküla küla. Ühingu tegevuspiirkonnaks oli samuti Paeküla ja selle lähem ümbrus. 1933. a. teisel poolaastal võeti ühing ka tuletõrje liidu liikmeks.

Vastava seaduse alusel ühing liitus 1939. a. Märjamaa VT ühinguga ja jäi tegutsema Paeküla koguna (rühmana). Märjamaa ühingule anti üle ka kõik dokumendid ja arhiivimaterjal. 1941. a. sõjatules need aga hävisid, kuna alev lahingutes väga raskelt kannatas. Mõningaid momente ühingu tegevusest meenutavad veel üksikud vanemad inimesed.

Ühingu asutajatest liikmetest mäletatakse Bernhard Lehtmad (Leesmann), kes oli ühingu peamees ja juhatuse liige ja hiljem Märjamaa kompanii Paeküla kompanii Paeküla kogu pealik. Edasi Mihkel Hellmann ja Jaan Uuesson. Viimastele anti tubli töö eest ühingus hõbemedalid. Veel mäletatakse vendi Mihkel ja Aadu Pikaneid, Viktor Pihti, Karl Uuessoni jt. Ühingul oli ka üks käsiprits ja 5-6 hüdropulti. Ühingu tegevusele on igati kaasa aidanud ka Paeküla konstaabel Jüri Soon, kes ei olnud ainult kontrollija, vaid aitas igati ühingu tegevusele kaasa.

Ühing on korraldanud sissetulekute hankimiseks pidusid Paeküla koolimajas ja Tooma talus. Koolimajas peeti tavaliselt eeskavaga peod. Tooma talus aga igasugused loteriid ja mardiõhtud, kus tihti oli ka alkohoolseid jooke, peamiselt ainult õlu, mida annetusena saadud linnastest valmistati ja müüdi, et aga sissetulekut saada. Ühingu liikmeskond oli väikene, kõikudes 20-30 vahel. Naisi ühingu liikmetena ei mäletata. Rakendusvõistlustel käidi Märjamaal ja üks kord ka Haapsalus aga nimetamist väärt tulemusi ei saavutatud. Paeküla meestega käisid koos ka Tolli küla mehed. Viimastel oli kasutada Tolli põllumeeste seltsi käsiprits ja ühingu tegevus sinna otseselt ei ulatunud.

Tulekahjude poolest on Paekülas olnud väga vaikne. Mäletatakse üht suuremat tulekahju 1938. a. suveööl, kui süüdati põlema Vapa talu elumaja. Elumaja päästa ei suudetud, kuid tule levik kõrvalhoonetele hoiti ära. Võib-olla oleks suudetud ka elumaja päästa, aga nagu üldiselt nii ka siin, oli veepuudus suur.