1893. a. asutati Kohila mõisa kümmekonna töölisega puupapivabrik. Peale Tallinn-Pärnu raudtee valmimist asutati 1899. a. aktsiaselts ja see ehitas 1907. a. paberivabriku. Kohilat on esimest korda mainitud Koil, Koylae külana 1241. a. ja nii pani ka a/s vabriku nimeks algselt “Koil”. 1914. a. moodustati vabriku juurde, vabriku töölistest vabatahtlik tuletõrje rühm. Rühma tegevuse kohta kahjuks materjale säilinud peaaegu ei ole. Mälestuste järgi oli vabriku poolt muretsetud esialgu käsiprits ja muud kaitsevahendid (redelid, pootshaagid jne.).
Rühm omaette sissetulekuid ei hankinud, nagu näitab üks kiri tuletõrje liidule 1927. aastast, kus teatatakse, et viimastel aastatel mingisugust korjandust toime pandud ei ole. Samas saadeti ka liidule rühma liikmete liikmemaks, 43 liikme eest 430 marka. On säilinud ka 1920. a. rühma liikmete nimekiri. Rühma liikmeteks olid siis: Mälk Lilienblat (37. a., esimees), Martin Braun (45), Julius Tamman (42), Hans Treiman (48), Al-der Lenzman (37), Al-der Leokas (40), Georg Birkenberg (35), Mart Roosmägi (39), Hans Eelman (50), Jakob Mikelis (28), Hans Arob (26), Hans Loomann (32), Jaan Rästas (38), Martin Jürgenson (32), Timofei Ots (27), August Piiskop (36), Areton Reinvald (37), Mihkel Birkfeld (43), Vasili Tschertkov (43), Evastafi Golauhov (34), Eduard Roodi (31), Johannes Vultmann (32), Priidik Jürgens (42), Tõnis Jürine (39), Villem Lenzmann (33), Al-der Pilifeldt (34), Jüri Ladoga (31), Paul Linustal (18), Jaan Esop (18), Al-der Holm (34), Voldemar Meinberg (47), Voldemar Ehkman (31), Jüri Poriarro (50), Martin Horn (29). Kokku oli 1920. a. rühmas 34 meest.
Nagu ajakirjanduse andmeist nähtub tegutses rühm edukalt ja alati kui ümbruskonnas oli tulekahjusid, tegutsesid seal ennastsalgavalt ka paberivabriku vabatahtliku tuletõrje rühma liikmed. Rühma pritside ja varustusega tegid oma esimesed õppused ka Kohila valla VT ühingu tuletõrjujad, siis kui neil omal veel pritsil ei olnud. Hiljem peeti naabrite vahel sageli rehkendusvõistlusi.
Vabriku rühmale muretseti mootorprits juba kolmekümnendate aastate algul ja ehitati see ka iseliikuvale alusele. Varustuse ja inventari jaoks ehitati vastavad ruumid. Rühm on vabriku juures tegutsenud läbi aegade. Ajapikku muutus vaid nimi. Formeeriti ümber komandoks ja aasta-aastalt uuenes ka varustus ja tehnika.