1926. a. oli tolleaegsel ÜENÜ Kaiu osakonna esimehel V. Oldtil mõte, asutada osakonna juurde tuletõrje salk. Kuid asja lähemalt arutades selgus, et see kasvaks liiga suureks ja hakkaks segama osakonna põhitegevust, mispärast sellest mõttest loobuti.
Iseseisva vabatahtliku tuletõrje ühingu asutamise eesmärgil saatsid Raimund Paal (Tarvitajate ühingu ärijuht) Al-der Paron (meier) ja Evald Kibbus (konstaabel) ühingu põhikirja registreerimiseks ja mis ka siseministri otsusel 16 märtsil registreeriti. Ühingu asutamise koosolek peeti 22. mail 1927. aastal Kaiu vallamajas, kuhu kokku oli tulnud 27 asutajat liiget. Ühingu esimeheks valiti Ev. Kibbus, abiks A. Veelang, varahoidjaks R. Paal ja veel A. Paron, Joh. Pauls, V. Embach. peameheks A. Oberman ja revisjoni komisjoni J. Vilson, E. Ustem ja V. Pauls.
Samal koosolekul otsustati osta kaheksameheline käsiprits ja 10 sülda voolikuid. Raha ostmiseks olid vallaelanikud annetanud. Uus juhatus tegi liikmetele ettepaneku, et iga tegevliige muretseks kiivri ja vormiriided omal kulul. Kuna aga hinnad olid kallid, siis sellest mõttest loobuti. Tulekahjude teatamise ja tuletõrjujate kokkukutsumiseks muretseti 15 signaalpasunat. Vallaelanike poole pöörduti üleskutsega, et iga majavaldaja muretseks omale pootshaagi ja redeleid. Augustis osteti juurde veel kaks väiksemat käsipritsi, mida oleks kergem kohale toimetada. Sellist aktiivsust pritside muretsemisel, ei ole märgata olnud üheski piirkonna teises ühingus. Üheaegselt pritside muretsemisega mõeldi ka teistele abinõudele. Veeveo aamide saamiseks pöörduti tolleaegse Järvakandi riigimaade ringkonna valitseja poole, kelle käsutuses oli Kariste mõisas 25 tühja viinaaami, et neid sealt osta saaks. Kas neid aga osteti, pole teada.
11. aug. 1927. a. pöördus Kaiu VT ühing ÜT liidu poole palvega, ühing liidu liikmeks vastu võtta. Liikmeid oli siis 33. 27. aug. 1927. a. peetakse ära esimene pidu, kust üldsissetulek oli 34 737 marka.
Esimesel tegevusaastal rakendati tööle ka jaoskonnad. Vald jaotati neljaks jaoskonnaks. I jsk., kuhu kuulusid Salutaguse, Rumm ja Junnküla ning Kariste asundus, II jsk. Kasvandi ja Ärisma küla, III jsk. Toomja, Tolla ja Viirika küla ja IV jsk. Kaiu asundus, Põlliku ja Lihu külad. I ja II jsk. ülemaks valiti Jaan Paas (Mühlmann) ja abiks Hans Odermaa (Obermann) II ja III jsk. vastavalt J. Troost ja J. Siivermann. Ühingu auliikmeks ja arstiks valiti Juuru jaosk. arst Dr. Saar.
Jaoskondades määrati pritsidele meeskonnad ja tehti teatavaks nende ülesanded tulekahjude ajal. Juhatuse esimehe ettepanekul otsustati tuletõrje valveteenistuse korral avalikkudel pidudel võtta korraldajailt tuletõrje ühingu heaks valve tasu 200 marka tunnis.
Septembris pöörduti palvega Harju maavalitsuse poole toetuse saamiseks, et osta veel üks suurem käsiprits. Kas toetust saadi, ei tea aga prits tuletõrje liidu kaudu osteti ja maksis 50 000 marka. Lühikese aja jooksul oli ühingul olnud väga suuri väljaminekuid otsustati tuletõrje päeva puhul toime panna esimene rahaline korjandus. Selleks valmistati hoolikalt ette. Valiti vastav komisjon, kus esimeheks oli A. Paron ja liikmeteks V. Embach, J. Pauls ja E. Pärn. sissetulek korjandusest oli 16 675 marka. Tubli töö eest avaldas Kaiu VT ühingu juhatus tuletõrje päeva puhul tänu oma liikmetele: Hilda Pärn (end. Martin), Gustav Riidebach, Minni Bamberg, K. Mangmann, G. Riidak, E. Erik, E. Treufeld, G. Martin ja J. Paas.
Teine korjandus viidi läbi 10.-11. sept. 16 korjanduslehega, kust laekus 23 028 marka ja puhast sissetulekut saadi 19 430 marka. Poole aasta jooksul jõuti kokku korraldada kolm pidu kust puhastulu laekus 32 756 marka ja 1927. aasta kassaaruande kinnitas peakoosolek bilansiga 196 275 marka. Kaiu VT ühingut võib Kehtna järel pidada teiseks ühinguks, kus esimesel poolaastal suudeti nii palju korda saata.
1928. aasta algas samasuguse hooga nagu eelminegi, ikka peod, korjandused, hakati korraldama ka esimesi võistlusi. Et peod paremini õnnestuksid, valiti 8. juulil 1928. a. 9 liikmeline peokomisjon koosseisus: J. Vilson, M. Luige, V. Pauls, E. Vundermann, J. Paas, H. Pärn, J. Kaarmann, G. Martin ja R. Leinberg. Ka juhatus sai uue koosseisu. Esimeheks valiti V. Embach ja liikmeteks H. Paron, E. Pärn ja J. Trovst.
Juhatus nähes, et Kaiu ühiskondlikud organisatsioonid püüavad mööda hiilida tuletõrje valvest pidudel, otsustas selles asjas pöörduda Rapla politseikomissari poole, et sellist asja ei juhtuks. 2. detsembril pöördus Kaiu tuletõrje ühingu juhatus valla teiste seltside poole alustada ühiseid läbirääkimisi rahvamaja ehitamise küsimuses, mille järgi Kaius ammugi suurt puudust tunti.
Tuletõrje ühingutele oli ammugi mureküsimuseks pidudelt võetav lõbustusmaks, mis oli küllaltki suur - 15 % müüdud piletite summast. Selle vastu astus Kaiu VT ühingu juhatus väga resoluutselt välja. 1928. a. aug. saatis juhatus kirja ÜT liidule. Kirjas on lugeda:
“18/19 augustil s.a. korraldab meie ühing tulekahju kustutamise abinõude võlgade tasumiseks peo. Pöörasime Harju maavalitsuse poole palvega nimetatud ajaks ühingu pidu lõbustuse maksust vabastada, mida aga maavalitsus mitte ei teinud, vaid ainult 10 % peale alandas. Ühing, kes algastmes seisab ja oma karmima vaenlase, tule vastu ennast kindlustama peab, on seega terve vallarahva varanduse oma kaitsmise vastu võtnud.
Tuletõrje ühing, kui kaitseväelane, peab olema valvel rahva vara, kui ka maavalitsuse raamatukogude kaitseks. Maavalitsus toetab raamatukogusid suurte summadega ja vabastab nende heaks korraldatavaid pidusid lõbustusmaksudest. Tuletõrje ühingud, kes esiridades seisma peavad on tahaplaanile jäetud, et võtta veel seda, mida kätte suudetakse saada.
Selleks pöörame Liidu poole palvega, et tuletõrje ühingud saaks lõbustusmaksust vabastatud ja kõik nende poolt tasutud lõbustusmaksud ühingutele tagasi makstud”.
Esimees /allkiri/
Liikmed /allkirjad/
ÜT liidu kiri 20. aug. 1928. a. nr. 1596 Kaiu VT ühingule.
Kirja peale 15 skp. Teatame, et Maavalitsusele esineda lõbustusmaksust vabanemiseks tagajärgi anda küll ei saa. Kuid on juhuseid olnud, kus oleme pöördunud maavalitsuse poole ainult lõbustusmaksu vähendamiseks, mis meile isegi äraöeldud, teatades, et see on nende seaduslik sissetulek.
Abiesimees /allkiri/
sekretäri eest /allkiri/
Küsimust on ka hiljem üles tõstetud aga ikka on see tulemusteta olnud.
1928. a. korraldati kokku 4 pidu, sissetulekuga 33 087 mrk. 1929. a. muretseti ühingule keelpillid: 2 gitarri, 2 mandoliini ja 1 mandola bariton. Orkestri juhina töötas pikki aastaid O. Veesaar (Krabbi). Orkester mängis kõikidel Kaiu pidudel. 28. juunil 1929. a. korraldati J. Vilsoni ja H. Kütseni talude ruumides suurim pidu, kust sissetulek oli 1 318,39 kr. ja puhastulu 507,59 kr. Osteti juurde üks suur käsiprits.
Pidudest kokku oli 1929. a. tulu 620,02 kokku peeti jällegi 4 pidu. Korjanduslehtedega (10 lehte) saadi 82,47 kr. 1930. a. hakati ühingu liikmeteks võtma ka naisi. Omaette naisjsk. ühingu juurde ei moodustatud. Valiti uus juhatus, kuhu said: E. Pärn, G. Martin, J. Tiimus, V. Koldu (Kleesman). Esimeheks jäi endiselt V. Embach ja varahoidjaks R. Paal. Pidusid oli aasta jooksul 4 ja sissetulek neist 285,97 kr. Oma peod pidas ühing kõik suvel, kuna talvel ei olnud selleks ruume.
Peamehe ametit on algusest saadik pidanud A. Olermann ja valiti sellele kohale ka 31.aastal. Esimeheks aga valiti E. Pärn ja juhatuse liikmeteks J. Tiimus, J. Mukk ja laohoidjaks G. Lias. Peamehe poolt tehti ettepanek Kaiu vallamaja ümber ehitada rahvamajaks.
1931. a. sissetulek pidudest ja korjandustest kokku oli 163,53 kr. 1932. a. korraldatakse 10.-26. juunini korjandus, kus laekus 40,49 kr. ja 3. juulil loterii sissetulekuga 91,63 kr. Pidudest saadi 140,98 kr. Juurde soetati voolikuid ja muid vähemaid tarbeid.
19. veebr. 1933. a. peakoosolek valis väljalangenud juhatuse liikmete asemele G. Martini ja V. Koidu. Aasta lõpul on ühingul raha 784,10 kr. Järgmise aasta algul otsustab peakoosolek sellest 600 kr. anda Kaiu rahvamaja ehitamiseks.
1934. a. saab uueks juhatuse esimeheks August Roosma, varahoidjaks V. Embach, kirjatoimetaja ametit on mitu aastat pidanud J. Tiimus. Peamehe amet on aga kogu aeg olnud A. Obermanni õlgadel.
Aastate jooksul on esialgne aktiivsus hakanud vähenema. 1935. a. on pidudest sissetulek vaid 23,25 kr. Riiklikku toetust Kaiu VT ühingul pole õnnestunud. Abi on saadud vaid Kaiu vallavalitsuselt senist varandust hinnati 3 000 kr. peale. Liikmete arv oli aastate jooksul kasvanud 80 ligi.
Kaiu VT ühing suutis väga kiiresti oma jaoskonnad varustada pritside ja muude vähemate vahenditega, aga tähelepanu ei pööratud pritside hoiukohtadele. Ei ehitatud ühtegi pritsikuuri. Üks suurem käsiprits asus Kaiu meiereis, ülejäänud aga jaoskondades talude küünides. 1937. a. 20. juulist määrati Kaiu kompaniipealikuks Huko Mellis ja abiks Voldemar Emajõe. Kompaniis moodustati kolm rühma.
Salutaguse rühm, pealik Joh. Kütsen ja abi Jüri Tiimus.
Kasvandu rühm, pealik Joh. Aas ja abi Verner Martin.
Kaiu rühm, pealik Kaarel Lanno ja abi Aug. Roose
Rühmades oli kokku 5 käsipritsi-hobuveo ja üks hüdropuldi ja jalgratta salk.
Meeskondadevahelistel võistlustel Kaiu kompanii eriti silma ei paistnud. Tulekahjude kustutamisel on meeskonnad olnud distsiplineeritud ja mehised. Suuri tulekahjusid ei mäletata. Rohkem on õnnetusi olnud Toomja külas.
1939. a. Kaiu VT ühing ühines Kuimetsa VT ühinguga. Ühinemise ajal oli juh. Esimeheks Arnold Ojamets sekretär Julius Tiimus, laekur Artur Põldmaa ja revisjoni komisjoni esimees Heino Beekmann. Ühinemisel oli ühingul 5 käsipritsi, 5 hüdropulti ja liikmeid 90 neist 9 naist ja 3 auliiget.
Kaiu VTÜ tuletõrjujad paraadmarsil brigaadi päeval Raplas 8. aug. 1937. a
Kaiu VTÜ: V. Emajõe, M. Koidu, A. Ojamets
Kaiu VTÜ juhatus 1935. a.
Istuvad: V. Pauls, A. Obermann, A. Roosmaa.
Seisavad: V. Embach, J. Tiimus, A. Pranno, A. Lemda.
Kaiu samariitlaste kolonni juhatus.
Istuvad: V. Koidu, V. Embach, A. Kalmus.
Seisavad: K. Veesaar, J. Eensalu, A. Mallis, A. Roosmaa.
Kaiu VTÜ. Kui juba autodega liikuda sai, oli abi tulekahjude kustutamisel palju suurem.
Kaiu VTÜ. Sõidetakse brigaadipäevale Raplasse 8. aug. 1937. a.
Kaiu VTÜ liikmeskond 1931. a. Ees hallis kraega jopis esimees A. Ojamaa.
Kaiu VTÜ juhatus: Arnold Ojamets, Paal, Ed. Pärn, Minni Koidu, Gustav Man, Voldemar Emajõe, Julius Tiimus.
Kaiu vallamaja. Selle ümberehitamist taotles Kaiu VTÜ ja toetas ettevõtmist aineliselt. Majas pidas Kaiu VTÜ ka oma koosolekuid. (Foto A. Parnabas, 1980. a)