Päärdus jäid naised oma huvialadega samuti Raamatukogu Seltsi tegevusväljast välja, nagu Valgus ja Nurtus. Naised vajasid peale näitemängu ja tantsu ka muud, perenaisele vajalikku.
1929. aasta kevadel kutsutigi asutajate liikmete: Mõis Kai, Roosimägi Hilda, Alberg Ann, Kaer Marie, Mõis Hilda ja Pesti Anni agatusel naised kokku ja valitigi Päärdu Perenaiste Seltsi esimene juhatus. Esimeseks esinaiseks valiti Mõis Kai. Juba järgmisel aastal valiti esinaiseks Rokk Helmi. Viimane töötas sel kohal 1935. aastani ja siit kuni 1940. aastani Roosimägi Hilda.
Kodunduskursusest osavõtjad jaanuaris 1934.
Ees: Aliide Alldorf, Ann Alberg, tema tütar.
Istuvad: Härta Koks, Mari Leppar, Mari Sinikas, Mai Miks, Ann Rokk, Soorm (kursuste juhataja), Ida Ojala, Helmi Rokk, Meta Tulvik, ... Algmaa.
Seisavad: Kai Kuusik, Hilda Väli, Härta Rebassoo, Mari Vaarmaa, Miili Andreller, Liide Mandler, Marie Kalmus, Ida Looring, Maali Mildorf, Rita Aaspere.
Taga: Aliide Pikani, Alma Pesti, Aliide Loik, Aliise Rokk, Mari Noormets, Ida Moppel, Astrid Sipelgas, Alma Pajur.
Põgusa ülevaate Seltsi tegevusest saab Helmi Roka mälestuste abiga.
“Perenaiste Seltsi peamine eesmärk oli kodumajanduslike kursuste korraldamine. Lisaks suvel ekskursioonid eesrindlikesse taludesse. Käisime Päriveres, Piistaojal, Pariseljal jm.
Igal aastal korraldasime vähemalt kaks kursust. Neist tuleb meelde: toiduvalmistamise; aiasaaduste sissetegemise, mahlaaurutamise, õmblemise, kangakudumise, vildivalmistamise jne. kursused. Meestele korraldasime Mannis vanas koolimajas puutöö kursused. Kursusi oli ühepäevalisi (mahla aurutamine) ja kuni kuuajalisi (kangakudumine).
Igal kursusel oli tavaliselt lõpuõhtu.
Perenaiste Selts omaette näitemängu ja laulmisega ei tegelenud, kuid laulmas laulukoorides ja osalistena näitemängudes olid naised meie seltsis alati.”
Päärdu Perenaiste Seltsi tegevusest kirjutas “Lääne Elu” nr 27. 9. aprillil, 1930. a.
“1-18 veeb k.a. korraldas Päärdu P. Selts korraga kahed kursused. Päeval õpetas Eesti Põllumeeste Keskseltsi instruktor Reial Päärdu vanas koolimajas neidudele ja naistele toidukeetmist, pesu ja riiete õmblemist, kuid ka kodukaunistamist, aga õhtul peeti loenguid kasvatust puudutavates küsimustes.
Instruktoritena esinesid, Vigala pastor Jürgenson teemal: kasvatus koolis ja kodus. Dr. Kull: laste tervishoid. Instruktor Reial: laste toitumine, riietus ja mäng.
Osavõtt oli väga elav. Oli märgata, et kokku ei tuldud mitte ajaviiteks, vaid taheti kuulda, omandada ja elus ka tarvitada. Seda tõendas ka elav sõnavõtt ja läbirääkimised pääte loenguid, mis kestsid sageli õhtul kella 10-ni.”
Päärdu Perenaiste Seltsi tegevusest kirjutab veel “Lääne Elu” nr. 88. 26 nov 1930 a.
Päärdu Perenaiste seltsist. Selts on elujõuline ja surmajutud enneaegsed.
“Päärdu Perenaiste Selts on alles nooruke, alles läinud kevadel algas ta oma tegevust. Kuid selle aja jooksul on Selts suutnud enese ümber koondada ligi 40 perenaist. Et Päärdu Perenaiste Selts teiste seltside keerises asub, siis ennustavad mõningad tema kui kõige noorema ümbruskonnas seltsi peatset suma. Kuid ma arvan, see on vist naljaga tähendatud. Eks ole ju Perenaiste Seltsil ikka palju teistsugused eesmärgid ja sihid, kui mõnel teisel kohalikul seltsil. Seepärast Päärdu naised, ärge võtke neid ennustusi omaks ja sammuge edasi endist rada.
12. skp lõppes Päärdu Perenaiste Seltsi keedukursus, mis kestis 2 nädalat, ja millest osa võttis üle 10 perenaise. 9. skp oli korraldatud kursuslaste poolt teeõhtu. Samal päeval oli ka referaat koosolek teemal: tänapäeva talu perenaine, millest osa võttis üle saja naise. Kursuste juhatajaks oli Läänemaa kodumajanduse instruktor H. Sooru.
Peale selle on Päärdu Perenaiste Seltsil kavatsus eeloleval talvel korraldada kuuajalist kangakudumise kursust ja 1-2 nädalast kodukorrastuskursust.
Viimaseks ürituseks ja suureks pidupäevaks kujunes seltsi lipu pühitsemise pidu 24. juunil, 1940 aastal, mis peeti Päärdu koolimaja (mõisa) õuel."
Surmakartust, nagu ennustati Seltsil kaugeltki polnud. Aga selle vastõnnistatud lipu all kõik tööd ja plaanid pooleli jäid.
Päärdu Perenaiste Seltsi juhatuses olid aastatel 1930 – 1935. a see oli ajal, kui esinaiseks oli Helmi Rokk (Koks) Mõis (Pikani) Hilda, Pesti Alma, Mõis Kai, Pärnala (Väli) Ilse ja Kaer Marie.
Helmi Rokk (Koks) oli üks Päärdu tuntumaid seltskonnategelasi, oli perenaiste seltsi esinaine 1930-35.
Igal suvel korraldati ekskursioone vabariigi eesrindlikesse majanditesse. 1934. aastal käidi Päriveres Hanseni talus.