Valgu Piimaühistu

Ühistu etteotsa valiti eesrindlik põllumees ja väsimatu seltskonnategelane Mihkel Lauter. Kirjatoimetaja ülesannetesse sai vana Valgu koolmeister mihkel Friedler. Revisjoni komisjoni valiti: Esimeheks Jüri Riise, kirjatoimetajaks Otto Rosenthal ja liikmeks Jaan Kolumbus. Põhikiri oli küll registreeritud. Tegevusluba käes. juhatus ja revisjonikomisjon valitud, aga piimaühistu oli midagi muud, kui kontrollühing. Siin oli vaja maja, ruume, seadmeid.

Olgu lisatud, et kahel naabrimehel, Mihkel Lauteril ja Jüri Riisel oli see juba teine kord hakata meiereid rajama. 1913. aastal pandi meeste kodukülas - Veski külas - Tõnsu talus, kus peremees Jüri Novek selleks oma elumajas ruumid eraldas, millised siis vastavalt ümber ehitati ja meierei tööks kohandati. Meiergi leiti oma kodukülast. Nurga-Uuetoa väiketalu perepoeg Jaan Riiberg käis Lihula Piimaühistu meiereis ametit õppimas ja peagi hakkasidki hommikuti piimakoormad Tõnsu talu poole liikuma. Seda ei saanud aga kuigi kaua olla, kuna 1914 aasta augustis kutsuti jaan Riiberg vastpuhkenud I Maailma sõtta. Teist meest tema asemele kohapeal polnud võtta ja nii see esimene Veski küla meeste võitööstus seisma jäigi. nüüd siis kümmekonna aasta pärast alustati uuesti, otsast peale.

Juba aastaid seisis kasutamata Valgu mõisa viinavabriku hoone, mis nüüd kus riigile ja selle hoone peale lootused pandigi. See lootus täitus. Hoone saadi. Aga sellest oli üksi vähe. Hoone vajas samuti kohandamist ja remonti ja lõpuks oli vaja sisseseadet. Kõige selle teostamiseks oli vaja raha. Paratamatult tuli teha laenu. Kõigile raskustele vaatamata saadi peagi hakata piima vastu võtma.

Kõik piima ümbertöötlemine tuli teha käsitsi (Piima separeerimine, või tegemine). Selleks olid liikmed-piimatoojad kordamööda meieril abiks. Vaatamata sellele, et liikmete piimatoojate arv ei olnud eriti suur. Näiteks 5. nov, 1928 a. oli 29 liiget, töötati juba esimestel aastatel kasumiga. 1927 aasta 31, dets. äriseis on:

Kuigi piimatoojate arv aastate lõikes päris tugevasti kõigub, näiteks, 12. märtsil, 1934. a. on kõigest 20 liiget. Siis aga hakkab liikmete arv tõusma. järgmisel aastal 15. apr. 1935 aastal on juba 30 liiget, 1939 aastal koguni 39 liiget.

Kui samal ajal valla kaks teist piimatööstust on jäänud pankrotti (Velise ja Nurtu) ja pidid uksed kinni panema, siis Valgul seda hirmu ei ole. 1934. aasta rahaline läbikäik on 37 623.- krooni. Aasta aruanne tasakaalus 8 815.- kr.

1939. aastal on ühingul tulusid 9 350,03 kr. Kulusid 7 769,61 kr. ja aasta lõpeb 1 580,42 kr. puhastuluga. Vahepeal on meiereis ülemindud aurujõul töötlemisele. Selle peale hakkas juhatus kohe mõtlema, kui esimestest raskustest oli üle saadu, aga juhatuse plaanid põrkusid osa liikmete väga tugevale, omamoodi konservatiivsele vastuseisule. Ei tahetud sentigi kulutada, lootes aina suuremale kasumile. käsitsi töö oli aga raske, ega vastanud ka käsitsi töötlemine kaasaja nõuetele, toodangust lähtudes.

Arutamiseks kulus mitu aastat ja lõpuks pidi juhatus küsimuse n. ö. rinnaga läbi suruma. Vastavad tööd viiakse läbi 1935. aasta esimesel poolel ja 23. oktoobril, 1935. a. peetud peakoosolekul esitas juhatus järgmise aruande:

2. Aurumeierei sisseseade omandamine ja sisseseadmise aruanne.

II
Juhatus kandis peakoosolekule ette, et endise Suuremõisa meierei sisseseade on Pikalaenu pangalt omandatud, kohale toodud ja ülesse seatud, ühes kahe koorejaama sisseseadetega, ja maksis 3 000.- kr. Aurumeierei mahavõtmine, äratoomine, selle remont ja ülesseadmine, ühes hoonete remont- ja ehitustöödega ja materjalidega, läks ühingule maksma 1 496,66 kr.
Töötasu, pakkimine Suuremõisas ja veokulu Suuremõisast Virtsu 307, 49 kr.
Veokulud Virtsust Valgu 77, 10 kr.
Hoone remont ja ehitustööd ning materjal 262, 10 kr.
Sisseseade remont 296, 01 kr.
Töötasu 553, 96 kr.

Peakoosolek otsustas kõikide häälte poolt olemisega, juhatuse poolt esitatud aurumeierei sisseseadmise ja omandamise aruanded vastu võtta. Selline otsus oleks võinud tehtud olla mitu aastat varem, aga 12. märtsi, 1934. aasta peakoosoleku protokollist loeme:

Juhatus tõstis üles aurujõul töötamise küsimuse. kui asi läks hääletamisele, lahkus 3 liiget saalist (ruumist). Järgmisel 1936 aastal on Valgu piimaühingu juhatusel lahendada jällegi väga tõsine küsimus. Nimelt oli Nurtu Piimaühing sattunud väljapääsmatusse rahalistesse raskustesse ja pöördus nüüd Valgu Piimaühingu poole palvega ühinemiseks. Küsimust arutas Valgu Piimaühing oma peakoosolekul 6. sept. 1936. a.
3. Ühinemise küsimus Nurtu Piimaühinguga.

III
Esimees Lauter kannab ette, et Nurtu Piimaühing soovi avaldab Valgu Piimaühinguga ühinemiseks. Peakoosolek ühinemist igakülgselt läbi arutades otsustab lahtisel hääletamisel 11 häälega poolt olemisega, 1 häälega vastu ja 4 erapooletuks jäämisel (koosolekust võttis osa vaid 16 liiget) Nurtu Piimaühinguga liituda. Ühendamisel maksab Valgu Piimaühing Nurtu Piimaühingule meierei sisseseade hoone ja muu vara eest 4 500.- kr. ja palub Pikalaenu pangalt, ühingu pangale võlgneva summa 1 350 kr. kustutada, ning Nurtule väljamaksmiseks 4 000 kr. - pikaajalist laenu anda.

Nurtu Piimaühing jääb Valgu Piimaühingule koorejaamaks. Siitpeale kasvas tunduvalt töötlemisele toodav piima hulk. 1939. aastal toodi piima 0,9 milj. kilo. 1940. aasta 21 märtsil, peeti Valgu Piimaühingu järjekordset peakoosolekut. Teise päevakorra punkti all arutatakse ja kinnitatakse 1939. aasta aruanne ja jaotatakse puhastulu.

IV
Aruande, mille äriseis tasakaalus 22.587,88 kr. ja kulude - tulude arve tasakaalus 10.358,37 kr. näidates ülejääki 1790,28 kr. kannab ette raamatupidaja N. Palvoja. Aruanne võetakse vastu kõige häälte poolt olles.

Puhtakasu jaotuse kava esitatakse juhatuse poolt järgmiselt (Kr.):
Tagavarakapitaliks 360.-
Osakasuks 8% 60.50
Ehituse kapitaliks 1059.78
Piimahinna kindlustamise kapit. 100.-
Meierile preemiaks 60.-
Koorejaama juhatajale preemiaks 20.-
Revisjonikomisjonile 10.-
Juhatusele palgaks 120.-

Puhaskasu jaotus kinnitatakse peakoosoleku poolt juhatuse poolt esitatud kujul ja kava järgi 18 häälega poolt olles, kusjuures vastu on 1 hääl ja erapooletuid 2.

Valgu Piimaühistu oli tegutsenud 15 aastat. Oli väljaehitatud korralik võitööstus. Oli suudetud jagu saada konjuktuuri raskustest ja valitsenud kriisiaegadest. Oli teiste seas jäädud püsima, mis paljudel piimaühistutel korda ei läinud, nagu eespoolmainitud juhtus ka naabritega Velise vallas. Aga edasiminek oli siiski tagasihoidlik. Kas polnud siin põhjuseks nagu teistegi seltside ja ühingute tegevuse juures rahva ükskõiksus. Mida muud arvata, kui peakoosolekule tuleb 39 liikmest 19 ja vahel veel vähem.

Märjamaa valla mehed, kes alustasid kaks aastat hiljem, olid kaugele ette läinud. 1939. aastal oli Märjamaa Piimaühistul 60 liiget, 10 koorejaama ja piima toodi 3,8 milj.kg.

Valgu Piimaühingul oli esimene ring käidud. 11. mail, 1940. aastal valiti uus juhatus koosseisus: Piliste Gustav, Tammesson Hans, Saaliste Alfred, Veedam Jaan. Uude revisjonikomisjoni valiti: Sirel Madis, Ottender August, Tonna Jaan.

15 aastat oli juhatuse eesotsas seisnud ühingu asutaja liige Mihkel Lauter ja talunud kõik asutamise ja tootmisest tulnud raskused.

Ühingu algusest peale olid selle tööd ja tegevust kontrollinud Georg Riise (esimehena) ja Kristjan Aulik ning Jaan Kolumbus. Ka see töö vajas asjalikke ja tundjaid mehi ja need olid seda olnud. Valgus töötas aga meierei veel edasi kaua aastaid, aga nüüd juba teistel alustel.

Valgu mõisa viinavabriku hoone, kuhu 1925. aastal vastasutatud Valgu piimaühistu hakkas rajama võitööstust. Foto tehtud 20. saj algul.

Sama hoone aastal 1975.