Valgu I Kontrollühing

Käesoleva sajandi algul, täpsemalt aastal 1923. alustas tegevust Valgu I Kontrollühing. Ja nagu selgub, oli ühing esimene selletaoline siis tervel Läänemaal. Mõtte algatajaks on olnud Mihkel Lauter Velise valla Mäe talust. Vast seepärast sai ühing omale ka Valgu nime, olgugi, et esimestel aastatel oli liikmeid mitmelt poolt kaugemas ümbruskonnast ja esialgu olid ühingu liikmeteks suuremate talude omanikud, kelledel oli rohkem lehmi ja suurem kari.

Asutamise koosoleku kohta andmed puuduvad, kuid teine peakoosolek peeti 16. märtsil, 1924. a. ja siit alates on arhiivmaterjalide abil võimalik Velise vallast alguse saanud esimese taolise ühingu kohta.

ORKA, f. 3694. n. 1. s. 9. 1924 aasta peakoosolekule, mis peeti Märjamaa alevis “Küttide Kodu” ruumes, oli 17 liikmest kohale ilmunud 13. Juhatuse poolt oli peakoosolekule arutamiseks esitatud pikk ja asjalik päevakord: 
1. Koosoleku avamine.
2. Koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja valimine.
3. Juhatuse ja revisjoni komisjoni valimine.
4. 1923. a. aruande läbivaatamine.
5. 1924. a. eelarve kinnitamine.
6. Uute liikmete vastuvõtmine.
7. Liikmemaksu kindlaksmääramine.
8. Väljaläinud liikmete arvete õiendamine.
9. Jooksvad küsimused.

I
Ühingu esimehe P. Johansoni haigestumise pärast, avab koosoleku kirjatoimetaja ALFRED GRÜNBERG.

II
Ühel häälel valitakse koosoleku juhatajaks Alfred Grünberg ja kirjatoimetajaks Mihkel Lauter.

III
Esimese jaanuari kassa saldo 1 298 500 marka. Assistendile oli palgaks makstud 54 500 marka.

IV
1924 aasta eelarve on tasakaalus 80 000 marka.

V
Alfred Grünberg teatab peakoosolekule juhatuse nimel, et senine juhatus mitmesugustel isiklikel põhjustel ei saa oma kohuseid täita ja palub terves koosseisus ennast vabastada. Uude juhatusse valitakse:
1. Egbert Stackelberg 13 häälega
2. Mihkel Lauter 10 häälega
3. Aadu Ervin 7 häälega
4. Jaan Lentso 1 häälega
5. Hans Johanson 2 häälega
6. Albert Ojasson 4 häälega
7. Johannes Jalakas 12 häälega
Juhatusse valiti seega 3 liiget ja liikmekandidaatideks samuti kolm. Revisjoni komisjoni valitakse lahtisel hääletusel:
Alf. Grünberg, kristjan Sink ja Jaan Arak.

VI
Juhatuse ettepanekul võeti uuteks liikmeteks vastu. Jõgisoo pulliühisus ? liikmega, Leopold Hansen, Tollilt. Hans Riiberg, Teenuse Sõela t. Kustas Aasman ja Al-der Gildemann, paekülast. Mart Unt, Tollilt, Johannes Jalakas ja Hans Venek, Märjamaalt. Johannes Vanem, kastist. Mihkel Pikani ja jaan Siidermann Paekülast. Paul Haas, Kohatust. Viimane võeti liikmeks vastu tingimusel, et tema ise on kohustatud korraldama kontroll-assistendi sõitu kohatusse ja tagasi senikaua, kui sealt rohkem liikmeid ühisusse astub, mil puhul võimalikuks saaks teda ja teisi harilikus korras reisu kavasse sisse võtta.

VII
1924. a. liikmemaksu määras peakoosolek lehma pealt 140 mr. millest pool 70 mr. tuli ära tasuda kohe ja teine pool 01. juuniks.

VIII
Väljalangenud (liikmest lahkunud) liikmete liikmemaks eelmise aasta eest, 135 marka lehma pealt otsustatakse sisse nõuda.

Kontroll-assistendi ühest talust teise transportimine oli liikmete vahel korraldatud selliselt, et edasi viis see talu, kus assistent oma töö lõpetas. Tavaliselt viibis assistent igas talus ühe päeva ja õhtuks viidi ta järgmisse tallu. kui talud olid ligistikku, siis võeti ühingusse liikmeid juurde selliselt, et mõned talud sai assistent oma tööpäeva haarata kaheli. Üldiselt oli aga selliseid võimalusi vähevõitu.

1924. aasta 20 juulil peab ühing märjamaal “Küttide Kodu” ruumes ka erakorralise koosoleku. Ühingu esimeheks on nüüd Mihkel Lauter. Uuteks liikmeteks võetakse: Madis Gildemann, Veliselt Hendriku talust. Jaan Tiits, Kasti Matsalu talust. otsustatakse liikmeks võtta ka Vana-Vigala mõisa koolimajand. Kuna liikmeid tuleb aina juurde, siis on juhatusel plaanis ametisse võtta teine assistent. Selle plaani kiidab peakoosolek heaks. Senikaua kui teist assistenti tööl veel ei ole, otsustati tõsta assistendi palka 1 000 marga võrra.

1925. aasta peakoosolek peetakse 18 jaanuaril. Uuteks liikmeteks võetakse seekord: Johannes Uuesson paekülast ja Peeter Liivak Konoverest. On huvitav heita pilk ka ühingu äriseisule:

Nagu koosoleku käigust selgub, pole assistent Tramberg (tema oli arvatavasti ka esimene assistent selle ringi peal) oma ülesandeid küllalt korralikult täitnud, kuna peakoosolek keeldub talle preemiat ( 13 kuu palka) välja maksmast. Samas tehakse juhatusele ülesandeks, kiiresti leida teine assistent. Nagu näha, on ühingu rahaline käive kolme aastaga küllalt suureks paisunud. Samuti on liikmeskond väga laial territooriumil.

Järgmine peakoosolek peetakse 23. märtsil, 1926. a. Uueks liikmeks võetakse vastu O. Vetter Rosentahl 18 lehmaga Valgu mõisast (oli Valgu endise paruni Pillarile jäänud mõisasüdame rentnik). Uueks juhatuse liikmeks Stakelbergi asemele valitakse Madis Gildemann Nurtust. Assistendi aastapalgaks määratakse 62 820 mrk.

Liikmemaksuks määrati 200 mrk. lehma pealt.

Möödunud aastate jooksul on nähtavasti uusi kontrollühinguid juurde asutatud, kuna Valgu I karjakontrollühing on kauged liikmed maha jätnud ja n. ö. “kodusente” vahele tulnud. 1927. aasta aastakoosolek peetakse 6. veebruaril Velise vallamaja ruumides. 1927. aasta liikmemaksuks määrati 280 mrk. lehmalt. Uuteks liikmeteks saavad: jüri Tiits, Ed. Akermann ja joh. Vakermann. Viimased elavad Haimres ja Velisel sai nende juurde maad 11 km.

Revisjoni komisjoni liikmeteks valiti: Jaan Nurk, Joh. Vanem ja Jüri Tiits. Juhatus valiti endises koosseisus tagasi. Koosolek pidas igati soovitavaks väljaspool ühingut elavate talupidajate lehmade abi andmist. Tasu neilt aga 250 - 500 marka, arvestades kulutatud aega ja juhtumi keerulisust. Tasu jääb assistendile.

Aastapeakoosolek 11. märtsil, 1928. a. Uuteks liikmeteks saavad: Jaan Veedam, Valgu Kõrgemäe talust Roman Tiits, Jõeäärse külast Jalapere talust. Liisu Tiits, Jõeäärse külast Linnametsa talust. Mõisamaa invaliidide kodu. Ühingu esimees Mihkel Lauter teatas, et on lahkunud assistent E. Lintop ja asemele on ametisse kutsutud Johannes Tambach töötasuga 60 kr kuus. Tasu makstakse 13 kuu eest.

1929. aastast paistab ühingu liikmete aktiivsus ühingu tegevuse vastu kahanevat ja maad võtab ükskõiksus. 1929. a aastakoosolek oli 10. veebr kokku kutsutud Velise vallamajja. Liikmete vähesuse tõttu jäi see pidamata. Uuesti kutsuti see samasse pidamiseks 25. veebruariks, aga kordus sama lugu. Koosolek peeti ära 3. märtsil Mäe talus. Nimetamist väärivaid otsuseid vastu ei võetud. Liikmete arv aga suurenes oma valla karjapidajate arvel.

Minnalaskmise meeleolu on liikmete seas ka järgmisel aastal. 9. veebruaril 1930. aastal peeti aastakoosolek ära 9 liikme osavõtul. Osavõtjaid oli küll vähe, aga arutelu oli igati asjalik. Ühingu karjakontrolli tööst annab ülevaate assistent Karing. Ettekandest ilmneb, et 1929. aasta piimatoodang ühingu liikmete karjades langes.
Madis Gildemann Nurtu Hendriku talust mainib, et need talundid, kes varem on kontrolli all, on karja toodanguga ette otsa jõudnud. See aga tõendab, et karjakontrolli on vaja.

Edasi saab sõna Tamm, kes ütles kokkuvõttes järgmist: Meie maa elus on tagasiminek just seltskondlikus töös ja see ei jäta mõju avaldamata ka põllumajandusele.

Edasi, karja söötmisega on asi alles väga algtasemel, millele üks paranduse tegur on kultuurkarjamaad. Edasi toob huvitava võrdluse sööda hindades: võrreldes karjamaaga, mis umbes kolm korda odavam muudest söötadest.

Edasi toob sõnavõtja andmed selle kohta, kui palju võib loomi pidada ühe vakamaa pääl ja missugused oleks aiad kopli ümber. Edasi järgneb elav sõnavõtmine. Kõneldi tulika hävitamisest, milleks soovitati maa lupjamist.

Uuteks liikmeteks võetakse vastu: B. Mitt, Tõnis Acermann, A. Pentinen. J. Zimmermann. (need on kõik Haimre mõisa ümbrusest) ja M. Hallist Nurtust.

Juhatusest aja tõttu välja langenud M. Lauter valitakse tagasi. Samuti valitakse tagasi ka endine revisjonikomisjon.

Ühingu liikmete aktiivsus pole ka 1931. aastaks paranenud. Aastakoosolek peetakse Velise vallamajas ära vaid 8 liikme osavõtul, 8. märtsil. Ometi huvi karja kontrolli vastu tõuseb, kuna igal koosolekul võetakse vastu uusi liikmeid. Ka seekord võetakse 1. aprillist ühingu perre T. Ervin, Velise Tiidu talust. 1 juulist eelmisel aastal on ühingu pere hulgas juba M. Miil, Ed. Palm ja J. Tamm Veliselt, ning G. Alberg ja A. Osbek Päärdust.

Kontrollialuste lehmade arv ringis on 195 ja aastamaksuks lehmalt määratakse 2,40 kr. Otsustatakse osta sõra käärid, suuavamise rauad, 30 trokaati, 30 kateetrit ja maosond. Aja tõttu juhatusest väljalangenud H. Johnson valitakse tagasi ja ka endine revisjoni komisjon jääb oma ametit edasi pidama.

Ühingu liikmete ükskõikne suhtumine selle tegevuse analüüsi ja tuleviku suhtes püsib edasi. 6. märtsil, 1932. a. peetakse Velise vallamajas järjekordne aastakoosolek ja kohal on 28 liikmest vaid 8. Koosolekut juhatas T. Ervin ja protokolli kirjutajaks valiti Feomann Leisberg. Koosolek otsustab osta uue prooviaparaadi ja senise anda Nurtu küla liikmetele kasutada.

Juhatuse liige Madis Gildemann valitakse tagasi. Revisjonikomisjoni saavad seekord: J. Kolumbus, T. Ervin ja J. Veedam. Kõik said n. ö. absoluutse häältega valitud, 7 häält poolt. Rohkem hääli polnud võimalik saada.

1933. aasta koosolek peetakse 5. märtsil M. Lauteri juures Mäe talus. Seekord on kohale ilmunud 14 liiget. Võibolla sellepärast, et on aastapäeva koosolek. Valgu I Kontroll Ühing on tegutsenud juba 10 aastat. Koosolekut juhatas A. Saaliste ja protokolli kirjutajaks oli O. Hiet. Ühingu 10 aasta tegevuse aruande kannab ette Baumann. Pikema sõnavõtuga esineb Mölder, selgitades ühingu tegevuse kasulikkust, sest on näha kontrollkarjade piimatoodangu tõusu. Mihkel Lauter oma sõnavõtus märgib samuti, et kontrollassistendi tööst on olnud märgatav edu.

Ühingu tulude-kulude bilanss:

Omal soovil lahkub juhatusest H. Johnson ja aja järgi langeb välja M. Lauter. Kinnisel hääletusel valitakse M. Lauter tagasi 13. häälega ja 10 häälega valitakse H. Johnsoni asemele Mölder. Revisjoni komisjoni valiti: m. Miil 10, J. Veedam 8 ja Hiet 7 häälega. Pääle koosolekut istuti ühises teelauas, kus 10 aastapäeva puhul ütlesid tervitusi ja soovisid edu järgnevateks aastateks: M. Friedler - Valgu Piimaühingust, Jüri Palk - Velise Põllumeeste Seltsist ja Liine Saaliste - Nurtu Perenaiste Seltsist.

1934. aasta koosolek jääb jälle esimesest korda Mäe talus pidamata, kuna liikmeid ei ilmunud kohale. Teine kord peetakse see Velise vallamajas 4. märtsil 8 liikmega siiski ära. Erilisi otsuseid vastu ei võeta. Mölderi asemele valitakse juhatusse M. Miil ja revisjonikomisjoni ühel häälel: Jaan Veedam, Tõnis Ervin ja J. Hiiet.

1935. aasta peakoosolek peetakse jällegi Velise vallamaja ruumes 17. märtsil. Kinnitatud eelarve on vaid pool sellest, mis ta oli paar aastat tagasi ja on 480 kr. Sellest assistendi palk 360 kr. Juhatusse valitakse Madis Gildemann tagasi ja uude revisjonikomisjoni saavad: A. Ellmann, O. Piisang ja J. Veedam. Ühingu juhatusse tegi peakoosolek ülesandeks: kontrollida et liikmetel kõik lehmad majapidamises oleks kontrolli all. Veel on ilmsiks tulnud, et assistent on võtnud üheks ööpäevaks kontrolli alla 3 - 4 talu. Peakoosolek otsustas lubada ühe päevaga kontrollida vaid kaks talu.

10. mail peetakse 1936. aasta koosolek Valgu Majandusühisuse ruumes. Koosolek kinnitas ühingu 1936. a. eelarve tasakaalus 576 kr. Sellest assistendi palk 480 kr. Ühingu piirkonnas on kontrolli all 180 lehma ja igalt lehmalt tuleb ühingule maksta 1,20 kr. Aja järgi väljalangenud Mihkel Lauter valitakse kassapidajaks tagasi. Esimeheks valiti endise M. Miili asemele J. Veedam üheks aastaks. Siitpeale eraldusid Velise piirkonna karjapidajad Valgu kontrollühingust ja asutasid omaette ühingu.

1937. aasta koosolek peeti 14. märtsil samuti Valgu majandusühisuse ruumes. koosolekut juhatas O. Piisang ja protokollis J. Saia. Viimane oli assistendi ametis. Otsustati osta uus lehmade karvapügamise masin, hind 50 kr. ja väljaspool eelarvet. Tasuda masin pöetavatelt lehmadelt võetava tasu eest a’ 10 senti lehmalt. Aja järgi lahkunud juhatuse liikme asemele valiti 8 häälega J. Veedam ja liikme kandidaadiks A. Arnover. Uude revisjoni komisjoni valiti ühel häälel: H. Sotnik, T. Halliste ja Jaan Tammesson. Soovitusele astuda lääne Eesti Ühispanga liikmeks, otsustab peakoosolek eitavalt. Kuna Velise piirkonna liikmed nüüd ühingust eraldusid, võeti hulganisti uusi liikmeid ühingusse Valgust ja Nurtust: Ed. Ülenurm, Jüri Võigas, Arnold Saaliste, Madis Halliste, Jüri Maasing, Hans Sotnik, Ants Arnover, Jaan Nurmis, Tõnis Ester, Tõnis Halliste, Jaan Harnak, Mihkel Riise, Julius Tiits, August Järbach, Jaan Tammesson, August Külaots.

1938. aasta koosolek peetakse vaid 10 liikmega 1. mail Valgu Piimaühingu ruumes. Koosolekut juhatab H. Sotnik Protokollib J. Saia. Uuteks liikmeteks võetakse: Hendrek Liilendes, Artur Vaarmann, Al-der Mann ja Johannes Vanem. 1937. aasta aruanne tasakaalus 494,53 kr. 1938. aasta eelarve 619,20 kr. Kontrollialuseid lehmi on ühingul 180 ja maks neilt aastas 1, 44 kr. Assistendi palk 540.- kr. M. Ilmand valiti juhatusse tagasi. Uude revisjonikomisjoni valiti H. Sotnik, J. Tammesson ja J. Tonna. Koosolek otsustab 1. juulist koondada ühingu liikmed vaid Valgu Piimaühingu piirkonda. J. Tammesson teeb esimehele J. Veedamile ettepaneku sisse nõuda maksmata kontrollmaksud.

1. mail, peetud 1939. a. peakoosolek peetakse jällegi piimaühingu ruumes 14 liikmega. Juhatusest väljalangenud M. Lauteri asemele seatakse kaks kandidaati, M. Lauter ja O. Piisang. Viimane sai poolt 7 ja M. lauter 2 häält. Vana revisjoni komisjon valitakse tagasi.

1. mail, 1940 aasta on 10 karjakontrollühingu liiget Piimaühingu ruumes koosolekut pidamas. Eelmine tegevusaasta on olnud vaikne ja rahulik. Uueks liikmeks saab Kai Seeland. Juhatusest välja langenud J. Veedam valitakse 9 häälega poolt, 4 vastu juhatusse tagasi. Ametisse jääb ka vana revisjonikomisjon.

3. mai, 1941. a. peetakse Valgu I Karjakontrollühingu aastakoosolek jällegi Valgu Piimaühingu ruumes. Viiakse läbi ainult valimised. juhatusse valiti: esimeseks jaan Veedam, kirjatoimetajaks Oskar Piisang, kassapidajaks Madis Terve. Revisjonikomisjoni töö ülesanded saavad: August Külaots, jaan Tonna ja Alfred Parve.

1942. aasta 2. jaanuaril peetakse peakoosolek Valgus Lauri talus. ka siin olid peamised valimised. Juhatusse valiti: Jaan Veedam, Oskar Piisang ja madis ilmand. Revisjonikomisjoni uus koosseis: Madis Terve, Hans Sotnik ja Jaan Tammesson. Peakoosolek teeb juhatusele ülesandeks: korraldada väärikalt ühingu 20 aastapäeva tähistamist.

Ühingu tegevus aga enne lõppes ja aastapäeva pidustused jäid pidamata. Pidustusi küll enam pidada ei saanud, aga see polnud peamine. Peamine oli aga see, et 20 aastat oli see Läänemaal esimene, Valgu I Karjakontrollühing teinud tõsist tööd, alustades esimeste vagude ajamist sellel põllul läänemaal. Veel rohkem, need olid esimesed vaod mitte põllul, vaid uudismaal. Iga algus on ju raske. Aga need võideti. Tööks puudusid kogemused. Aga tööst neid ammutatigi ja alla ei antud.

Valgu I karjakontrollühingu kontrollialuste karjade andmed 1936-37 kontrolli a.

Valgu I karjakontrollühingu kontrollialuste karjade andmed 1939-40 kontrolli a.