"1926. a. kevadel, mil lõpetasid algkooli esimesed karskusringlased, oli meil kohe mõte koondada vilistlasi. Küsisime karskuseksami õiendamise puhul nõu J. Elangolt, kes käskis pöörduda Eesti Noorsoo Karskusliidu (E. N. K.) poole. Kirjutasin E. N. K-le, see saatis mõned põhikirjad, vististi nende seas ka E. N. K. osakondade oma. Noori oli vähe ja meil puudusid noorsootööks ka praktilised, kui ka teoreetilised oskused, mõte jäi vaid tollal mõtteks.
Juba keskkooli esimesest klassist pääle olin tihedas kontaktis E. N. K-ga ja 1929. a. tellisin liidult karskusringide vilistlaskogude normaal põhikirja. Vahepeal oli koolist tulnud juurde hulk vilistlasi ning paljud neist evisid teadmisi noorsootööks, töötades kaasa keskkooli noorsoo organisatsioonides. 18. augustil 1929. a. toimuski vilistlaskogu asutamine.
Velise Karskusringi Vilistlaskogu poolt korraldatud tantsukursusest osavõtjad lõpuõhtul 9.02.1933.
I rida: Evald Burmeister, Johannes Riise, Alviine Reimann, August Nagelson, Anderson (kursuste juhataja), Hilda Miller, Linda Harnak, Jaan Harnak.
II rida: Ants Allipere, Anastassia Karlson, Lydia Kellmann, Leontine Neider, Herta Jürgenson, Alviine Parnabas, Alviine Tiits, Leida Ilmveier, Aleksander Karlson.
III rida: Hugo Uberg, August Ellmann, August Palm, Mihkel Riise, Agda Jeerik, Otto Nilp.
Esimesel paaril aastal piirdus tegevus peamiselt suvedega, sest enamik aktiivseid ja juhatuseliikmeid õppis edasi keskkooles. Korraldati mõni pidu, suvel käidi koos ja harrastati sporti. 1932. a. saadi juba juhatus moodustada kohalviibivaist noortest, millega avanes võimalus tegevust arendada läbi aasta."
Vilistlaskogu töökavast ja töötulemustest vääriks märkimist, et ta on palju toonud Velise vabaharidustöö. Nii on huviõhtu ja “elava ajalehe” moodused leidnud vilistlaste poolt esmakordselt viljelemist. Samuti olid vilistlased esimesed, kes hakkasid harrastama kergejõustikku, eriti võrkpalli mängu - ning nüüd ei möödu enam ühtegi pühapäeva, mil ei mängitaks Velisel võrkpalli. Teistest vilistlaskogu töötulemustest võiks mainida: kõne-, peoõhtute ja spordivõistluste korraldamist. Jõudumööda on kaasa aidanud kooli karskusringi tööks, määrates kirjanduses auhindu paremaile karsklasile. j. n. e. 1933. aasta sügisel teostus Velise ammune unistus ja kavatsus - vilistlaskogu algatusel alustas tööd õpiring, esimese ainena õpiti kõnekunsti.
Vilistlaskogu on pidanud elavat kontakti Eesti noorsoo karskusliikumisega ja 1931. aastast pääle on E. N. K. liige (22. dets. 1930. a. peakoosoleku otsuse põhjal). Sellest pääle on vilistlaskogu osa võtnud oma esindaja kaudu kõigist E. N. K. ettevõtteist: kongressidest, suvepäevadest, kursustest. Vilistlaskogu esimeheks on olnud: Al-der Looring algusest - 1931. aastani, Boriss Schmidt 1931 - 1932 aastani ja Anton Saulep 1932. aastast kuni tänaseni. Aktiivsematest vilistlastest vääriks nimetamist: A. Saulep, A. Parnabas, O. Kask, E. Toots, J. Riise, A. Kusmin, L. Ilmveier j. t. Senistel andmetel on Velise alkkooli karskusringi vilistlaskogu ainuke algkooli k-ringi vilistlaskogu Eestis.
Velise 6-kl algkooli Karskusringi Vilistlaskogu juhatus 1934. aastal. Istuvad: Anton Saulep, Leida Ilmveier, Oskar Kask.
Seisavad: Aleksei Parnabas, Elmar Toots.
Aleksander Looring:
"Kaasaegsena võin vaid eeltoodule kinnitust lisada. 1933. aastast alates oli mul au olla valitud vilistlaskogu juhatusse. Tegevus oli huvitav. Vilistlaskogus püüti algkooli lõpetanud noortele pakkuda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi, nii ajaviitmiseks, meelelahutuseks, kuid võimalusi end ka edasi “harida”, oma teadmisi täiendada, kuna sel ajal enamuse noorte haridustee algkooli lõpetamisega piirduski.
Suvel ei möödunud ühtegi pühapäeva, kui noored ei olnud hulganisti koos vana armsa koolimaja õuel, kus hilja õhtuni käis võrkpalli mäng ja prooviti võimeid kergejõustikus. Sagedased olid võistlused teiste ümbruskonna noortega (Päärdu, Valgu, Nurtu ja kaugemategi nagu Kaelase jt).
Peale spordi õpiti näidendeid ja peeti pidusid. Näidenditest võiks nimetada “Tootsi lood”, “Mu meelen kuldne kodu-kotus”, “Kodukased” j. t. Igal aastal õpiti ja mängiti kaks näidendit. On meelde jäänud 1936. aasta suvi, kus õppisime P. Kadariku näidendit “Kodukased”. Juhendamas käis meid kõigile tuntud “raadioonu” Felix Moor, kes sel ajal Velise lähistel puhkust veetis ja ei pidanud paljuks oma puhkuse aega meie jaoks ohverdada. Mäng õnnestus väga hästi.
Näidendiga pidudele lisandusid “Elava ajalehe” õhtud, mis lõppesid samuti tantsuga. Oli ka tänapäeva mõistes estraadi õhtuid. Korraldati tantsukursused (1933). Talvel tegutsesid õpiringid, vaidlusturniirid jne Võtsin 1933. a. talvel osa kõnekunsti õpiringi tööst. Õppimine selles andis edaspidiseks suhtlemis- ja esinemisjulgust. Kõigile eeltoodule lisaks oli aga vilistlaskogu eesmärgiks selgitada noortele alkoholi ja suitsu kahjulikku mõju inimeste õnnele ja kasvatada neist alkoholi vihkajateks, karsketeks kodanikeks. Igal vilistlaskogu tegevliikmel tuli anda karskustõotus."
Kas see eesmärk saavutati, on tagantjärgi raske öelda. Võibolla et siiski. Nende aegade Velise noored olid ja on olnud tublid olnud, ega pole Velise nimele häbi teinud. Vilistlaskogu tegevusaeg jäi kahjuks liiga lühikeseks. Aktiivsemad liikmed kandis elu teistesse paikadesse üle Eestimaa. Paljud aktiivsed naisvilistlased abiellusid ja lahkusid samuti Veliselt. Juuretulijatest ei olnud aga eelmiste töö jätkajaid. 1938. aastal sai kogu uueks nimeks Velise Algkooli Vilistlaskogu Noorteühing ja esimeheks valiti õpetaja K. Karell, aga olukorda see ei parandanud. Paremad ajad olid mööda saanud.
Vilistlaskogu poolt mängitud “Kodukased” näiteseltskond. Istuvad: Anton Saulep, Evlalia Limberg, “raadioonu” Feliks Moor, Antonina Kusmin, Elmar Toots. Seisavad: Jaan Virma, Aleksei Parnabas, Boris Saimre.
Velise Algkooli Karskusringi Vilistlaskogu Vaielusturniiri
KODUKORD
§ 1. Vaielusturniir tegutseb Velise algkooli karskusringi Vilistlaskogu juures.
§ 2. Vaielusturniiri kodukorra ja muudatused selles, kinnitab peaorganisatsioon, kelle ees on Vaielusturniir ka oma tegevuses vastutav.
§ 3. Vaielusturniiri ülesandeks on kõige paremate ja õigemate mõtete leidmine, mida võiks kasutada peaorganisatsiooni tegevuses.
§ 4. Vaielusturniiri tegevuse juhtimiseks määrab peakoosolek isiku, kes tunnustatakse sellekohasel sõnavõtul kõige kohasemaks.
§ 5. Vaielusturniiri juhi küsimus tuleb arutusele igal aastal samal peakoosolekul kus valitakse juhatus ja igakord enne seda, kui Vaielusturniiri juht peab oma ameti maha panema, ükskõik mis põhjusel.
§ 6. Vaielusturniiri juht võtab liigetelt vastu mõtteid kas suusõnaliselt või kirjalikult. Märgib need lühidalt üles vastavasse märkmikku ja esitab kas suusõnaliselt või schapirografil paljundatult liigetele, kes neist huvitatud, vastuvaidlemiseks ja paranduste tegemiseks.
§ 7. Esitatud mõtteid kaaludes süveneb vaielusturniiri juht: 1) kas mõte on peaorganisatsiooni eesmärgi kohane, ehk kuulub § 12 nimetatud põhjusil Vaielusturniiri piirkonda. 2) peamised ja põhjendavad ning õigustavad andmed vastavad kindlasti tõele. 3) kas on see kõige tulusam üldse esitatud, samale eesmärgile, viivaist mõtteist. Leiab Vaielusturniiri juht mitte täielikult vastavat neile nõudeile, kuulutab selle maksvaks ja teeb teatavaks. Märkus: Seaduslikku jõudu maksvaks kuulutatud mõttel ei ole.
§ 8. Vaielusturniir annab igale õiguse esitada oma paremaid mõtteid kõigile vastuvaidlemiseks, nende kaitsmiseks ja parandamiseks praktiliselt tõestamiseks. Igale jääb õigus nõuda enesele Vaielusturniiri juhilt üldse esitatud mõtte teatavaks tegemist.
§ 9. §8-ndas nimetatud õiguste andmistega saab igaüks otsekohe vastutavaks maksvaks tunnistatud mõtete eest.
§ 10. Vaielusturniiril tehtud väljaminekud katab peaorganisatsioon.
§ 11. Vaielusturniiri tegevust revideerib peaorganisatsiooni revisjoni toimkond.
§ 12. Vaielusturniiri kodukorra muudatused otsustatakse Vaielusturniiril.
§ 13. Vaielusturniiri tegevus lõpetatakse, kui see leitakse olevat tarvilik Vaielusturniiril.
Koos kodukorraga saadeti igale Vilistlaskogu liikmele juurelisatult selgituskiri Vaielusturniiri eesmärgist ja osavõtu vajadusest.
LIIKMEILE
11. juunil käesoleval aastal peetud peakoosoleku otsuse kohaselt töötati välja Vaielusturniiri kodukord, selleks määratud komisjoni poolt. Et Vaielusturniiri kodukorra kõlbulikkuses ja puudusis selgusele jõuda, otsustas peakoosolek 5. XI 33. alustada väljatöötatud kodukorra põhjal Vaielusturniiri tegevust. Turniiri juhiks nimetati Ants Saulep.
Vaielusturniiri ennast õigustavaid asjaolusid ja seisukohti ei hakka siin praegust välja tooma, kui aga nõutakse (V-turniiri k. §§ 6, 12, 13 põhjal) siis peab seda tehtama edaspidi. Nimetatud turniiri olemasoluga tahetakse anda igale vilistlaskogu liikmele õigus aktiivselt, koguoma mõistusega organisatsiooni juhtivast tööst osa võtta, et ei töötataks mitte ainult ühel jõul, vaid ka ühel nõul.
Kuivõrd see korda läheb, on tehniline küsimus. Peaks vist ikkagi küllalt olema võimalusi mõtete vahetamiseks suusõnaliselt ja kirja teel, samuti koosolekutel. Kirja teel mõtete avaldamiseks on Vaielusturniiri juhi aadress: Velise p. k. 12. Postikulude kokkuhoiu mõttes võib kirja anda kas koolimajja, A. Burmeistri kauplusse, või lasta kohe p. k. nr. 12.
Ajaratas pöörab järjest üles uusi küsimusi, millele peame vastama. Kuidas lahendame neid, sellest oleneb, kas puruneme elumöllus, või tuleme võitjaks. Kus on pahed ja kus on hüved; millest on tingitud edu ja millest tagasiminek? Milles oleme veel lollid, missugust teadust vajame, missuguseid õpiringe korraldame? Mis teha, kui tulevad vaimse kultuuri päevad veebruaris? Kui Vilistlaskogu järgneval suvel, 18. augustil saab viis aastat vanaks? Kui 1. okt. 1934. Velise Algkool võib pühitseda 50-ne aasta tegevuse juubelit, kuidas edustada karskustööd koolis jne?
Mis teha? Kuidas teha? Millest mõelda? Neid küsimusi tekib aegade vältel palju rohkem, kui neile suudetakse vastata. Aga üks on kindel, lahendama peame meile kõige tähtsamaid küsimusi ja tegema peame kõige otstarbekohasemat ja kõige tarvilikumat tööd. Otsusele jõuda, mis on tähtis ja mis on tarvilik ja ainult kõige õigemale mõttele anda õigus, et teda teostataks, see ongi Vaielusturniiri töövili.
Loodan kõigi liigete lahket osavõttu Vaielusturniiri tegevusest ja igaühe asumist meie ringi juhtiva töö juure, tarvilikult, ennastsalgavalt, selge arusaamise ja teaduse kasutamisel. Olgu tervitatud igaüks, kes aitab kaasa. Ühisel nõul ja ühisel jõul pole võimatuid takistusi!
Velisel, 19. XI 33.
Vilistlaskogu liikme karskustõotus kõlas järgmiselt:
KARSKUSTÕOTUS
Mina tean ja usun, et joovastavad ja muud uimastavad ained, mida inimesed nautimiseks tarvitavad, tekitavad häda ja viletsust; lõhuvad kodude õnne ja õõnestavad rahva tulevikku. seepärast ei tarvita mina ise, ega paku neid mürgiseid aineid teistele, vaid tõotan ausalt ja karskelt elada, igas kohas karskusaate eest välja astuja igal viisil karskuse sihi saavutamiseks töötada.
“.........”...................193...a.
/Tõotuse andja allkiri/ ....................................
Eeltoodud tõotuse andvad kõik Vilistlaskogu tegevliikmed. Tõotuse murdmisel on peakoosolekul õigus liikmekaarti tagasi nõuda ja vahekord likvideerida. Tõotuse kuju võib muuta igaüks, kui ta suudab seda õigustada Vaielusturniiril.
Sellised olid eesmärgid, ideed ja aated, mille nimel see Eesti ainulaadne organisatsioon töötas ja tegutses.
Ajalehest. “Lääne Elu”, nr. 48. 29. juuni, 1932. a.
Noorte päev Velisel
Pühapäeval, 10. juulil peetakse Velise kohalikus koolimajas noorte päev. Kõnelevad maavalitsuse esimees A. Kasterbusch (hilisem Kasterpalu), maavalitsuse hariduseosakonna juhataja E. Soosaar, Orgita kodumajanduskooli juhataja L. Kolk ja Al-der Looring. Kavas on ka deklamatsioonid ja muusikalisi ettekandeid Päärdu pasunakoorilt. Algus kell 6 p. l. Tähendatud päeva organiseerijaks oli Vilistlaskogu.
18.augustil,1929 aastal asututi Velise 6-kl.algkooli karskusringi Vilistlaskogu, milline mitteametlikel andmeil oli ainuke vabariigis, juuresoleval fotol on need, kes olid selle hälli juures:
I rida: Boriss Schmidt, August Tõldmaaker, Agda Jeerik, Aglaida Riise, Veera Koobas, Herta Miil, Leida Ilmveier, August Pipar, Theofil Schmidt
II rida: Osvald Elmann, Evald Tõldmaker, Hugo Bahmann, Aleksander Looring (mõtte algataja)
III rida: Eduard Plaamus, Jaan Jammer, Anton Saulepp, Eduard Gildemann, Elmar Veeber, Aleksander Palm.