Mõisate põhjal loodi 1816. aastal kogukondlikud omavalitsused, kogukonnast arvati välja mõisamaa ja -rahvas. Velise valla aladel oli kuus sellist mõisavalda: Kilgi, Nurtu, Nõlva, Päärdu, Valgu ja Velise. 1900. aastaks liideti need Velise vallaks. Vald püsis sellistes piirides 1938. aastani. Reformi käigus eraldati Velise vallast Vigala vallale Rääsküla ja Kurevere küla ning liideti Vigala vallast Uhja küla ning Haimre vallast Sulu asundus ja Osa Jõeäärse külast. Nii moodustas kolmekümnendate lõpul Velise valla 33 küla. 1945. aastal moodustati Velise valla baasil Velise ja Valgu külanõukogud. 1950. aastal tekkis uue administratiivüksusena rajoon, Velise vald läks Pärnu-Jaagupi rajooni koosseisu. 1952-53. aastal püsinud oblastite ajal kuuluti Pärnu oblasti koosseisu. 1959. aastal likvideeriti Pärnu-Jaagupi rajoon ja Velise vald läks Märjamaa rajooni koosseisu. Märjamaa rajooni likvideerimisega läks vald 1963. a üle Rapla rajooni koosseisu. 1976. aastal likvideeriti Velise külanõukogu ja liideti Märjamaa külanõukoguga, mis 1993. aastal nimetati “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” alusel Märjamaa vallaks Rapla maakonnas. Tänase seisuga viimane administratiivmuudatus leidis aset 2002. aastal kui Märjamaa alevi ja Loodna vallaga ühinedes moodustus pindalalt suurim vald Eestis – 874 km². (Hiiu maakond on näiteks 1019 km²)
Mõningaid kaarte Velise valla piiride võrdlusest erinevatel aegadel:
1897. aastal Haapsalu maakonna koosseisus
1938. aastal Lääne maakonna koosseisus
1959. aastal Märjamaa rajooni kooseisus
1979. aastal Rapla rajoonis
2004. aastal Rapmla maakonnas
Kaardid pärinevad Tartu Ülikooli poolt loodud Ajaloolis-kultuurilisest Geoinfosüsteemist.