Vaatamata raskustele, mida Velise valla rahvas 1905. aasta sündmustes kannatas; nagu mitmed inimohvrid, paljudele rasked peksupiinad, vandlaastad, tuli vallarahval ka Valgu mõisahoone uuesti üles ehitada. Õnneks loobus Velise mõisa omanik parun Maydell Velise häärberi ehitamisest. Siis oleks koormus olnud kahekordne.
Lähemalt nendest aegadest on lugeda ajalehes Virulane nr 110 15. (28 uue kalendri järgi) juulil 1906. aastal
Teoorjus Velise vallas
Velise on ühendatud vald. Temas on koos Valgu, Nurtu, Nõlva, Päärdu, Velise.
Jaanuarikuu 13. päeval s. a. loeti Velise vallamajas järgmine otsus sõjaväljakohtu poolt ette:
I Vald peab 14. jaan. s. o. homme 20 hobusemeest ja 20 jalameest, kes seal mõisa prügi peavad vedama, ilma mingisugust tasu nõudmata.
II Mõisaehituse tarbeks peavad vallamehed kõik materjalid vedama, olgu linnast, ehk metsast, ilma tasu nõudmata. kes vastu hakkab ja ei taha seda käsku täita, saab kui mässaja nuheldud.
Mis pidi tegema? Kas minemata jätta? Siis ootas ju nuhtlus. Saad kui mässaja nuheldud. Et vallas enamasti kõik ostetud kohtade omanikud on, ei oleks pidanud need mitte mõisa “orjusse” minema – aga ei olnud peasemist – orja.
Valla volikogu heaksarvamise järele, anti prügi “podresniku” kätte vedada ja maksis vald selle eest 350 rubla. Siis jagati see raha hingede peale ära. Pidivad ka need maksma, kes vallast väljas, linnas ja mujal elasivad – iga hinge pealt 55 kopikat. Siis veel palgid metsast välja vedada, igal peremehel 8 palki ja 3 koormat lupja ja 5 koormat liiva mõisa vedada. Aga mõisa teomehed mõisa hobustega ei toonud ühtki palki.
Valgu mõisas põletati mineva aasta novembris kaks vana lagunenud heinaküüni ära – ei tea kes põletas. Taluperemehed pidivad nüüd nende küünide ehitamiseks palkisid vedama.
Sõjavägi tuli Valgu mõisa. Valgu parun andis kohe vallas käsu ringi, et igaüks peremees peab tooma sõjaväele moona: 17 naela leiba, 6 naela liha, 0,5 vakka kaeru, 3 puuda heinu, 2,5 puuda õlgi. Kes ei taha tuua, see lubati sõjakohtu alla anda. Jah mõisast ei antud mitte midagi. Kõik pidavat taluperemehed andma. Et mõnel kange heina puudus pealegi oli, pidi teise käest kalli hinna eest ostma, ehk laenama. Siin olgu öeldud, et Valgus enamsti ka kõik ostetud kohad on, aga siiski pandi veel peremeestele kohuseks parunile linna puid vedada. Iga leremees pidi 3 sülda puid ilma maksuta linna vedama, kuna mõisas hobused seisivad.
Haimre mõisa metsast varastatud kuhi heina ära ja et jäljed üle raja Velise poole tulnud, siis süüdistati sõjakohtu ees ühte Velise meest. et see olla heinad ära varastanud ja see mees lasti maha. Aga heinad pandi Velise valla peale välja maksta. Igaühel kellel aga hobune oli, pidid 3 puuda heinu Haimre mõisa ära viima. Kas see oli õige tegu? Kui palju ei ole vald kahju saanud, aga kes tasub selle kahu.
Hr von Rennenkampf põletas Velise ühendatud vallas 6 talu ära. miks mõisad nendele materjali ei vea? Miks mõis neid üles ei ehita? Raske on praegune rahva seisukord. Maksud, mis vägivallaga sisse nõuti on rahva ära kurnanud. Millal paranevad need haavad, mis 1906. aasta rahvale löönud.
Rahvas on rõhutud meeleoluga, ootab suure igatsusega aegade paranemist. Annaks taevas, et vähemalt sõjaseadus pea kaoks.
Peale 1905. aasta veriseid sündmusi muutus elu hoopis raskemaks ka renditalu pidajatel. Sellest kirjutab Virulane 1. (14 uue kalendri järgi) septembri 1909. aasta 197. numbris järgmist:
Veliselt. Rendiolud.
Velise mõisavalitsus laskis oma rentnikud vallakohtu läbi kokku kutsuda, kus teatati, et nendele renti juurde pannakse. kes rendi juurdelisamisega rahul ei ole, see ütelgu koht ülesse. Juurde lisati renti 5 rublast kuni 35 rublani. Kõige rohkem lisati neile ligi, kes midagi olivad jõudnud oma põldu paremale järjele tõsta, siis veel neile, kes vana lagunenud suitsuonni olivad jõudnud ümber ehitada. Mis? Talumehed hakkavad toredust taga ajama, ja ehitavad koguni korstnaga elumaju. Tasuks renti juurde.
Majade ehituse juures ei anna mõis kõige vähematki abi. Halb nähtus mõnede meie rentnikkude juures on see, et nad mõisas kaebamas, nii ütelda “ila lakkumas” käivad, mispärast läbisaamine mitte hea ei ole ja ühistunne hästi ei saa juurduda.
Paljudel rentnikkudel puuduvad kirjalikud kontrahhid ja nad elavad nii ütelda suusõnalise kauba peal. Niisugustes oludes on renditalupidaja igaastane mõisa tujude ohver. Aeg oleks talupoegadel mõisa käest pikemaajalisi kirjutatud kontrahisid nõuda.
Kohtade müümine algab ka Vigala järel olevas Nõlva vallas peale. Talunikele anti teada, et kes ise ei taha ehk ei jõua kohta osta, see koligu minema. Dessatiini hind on 140 rubla ümber. Esialgseks sissemaksuks tahetakse 600 rubla. Ajab jällegi meestel karvad püsti, kust raha võtta, kuna mõnel alles aatarent mõisale võlgu.