Vene

Vene küla oli üks vanemaid Päärdu mõisa alal. Siin, Tallinn-Pärnu maantee ääres Päärdu silla lähedal arvatakse olevat Rapla rajooni vanim inimasula paik. Siinsed leiud kuuluvad keskmise kiviaja perioodi, see on 7000-6000 aastat enne meie aega. On ka seisukoht, et leiud pärinevad läbirändajailt, kuna asula kohta pole leitud
1941. aastal toimusid küla territooriumil rasked lahingud Märjamaa kaitselahingute käigus, külas lõõmasid siis suured tulekahjud.

Villa-Eugenie talu

Teise nimena oli kasutusel Villassepa, rahvasuus aga Linnuste. Viimane nimi tuletatud siin asunud linnusest. Siia tuli kunagi Konuverest läbi metsa Tallinn-Pärnu maantee. Praegu maanteena kasutusel olev siht on Konuvere Päärdu vahele raiutud sajandivahetusel. Linnuste juurest kulges vana tee mööda jõe kallast Päärdu silla otsa. Tol ajal silda ei olnud ja käidi läbi jõe. Esimest silda hakati ehitama jõele enne Esimest Maailmasõda. Silda valmis ei saadud ja oli terve sõjaaja pooleli. See oli puusild, raudbetoonsild ehitati 1934-36 ja läks maksma 45 tuhat krooni. (Nüüdne sild on uus, rajatud vanale kohale 2000. aastal)
Linnuste talus oli Paeküla hobupostijaama vahepeatus. Siin olid hobusetallid (neid mäletab veel allakirjutanu) ja pikkade sõitude korral vahetati siin hobuseid. Jüri Noormets Kukeselja talust teab jutustada, et Linnustel on keegi Harnaki-nimeline mees ka poodi pidanud ja Jüri vanaisa käinud linnast siia kaupa toomas. Sajandivahetusel tuli siia hilisem peremees Ado Kornak.
Praegu on kunagine rehielamu osaliselt püsti ja hiljuti siin veel elati.

Linnuste pere

Pipra-Uuetoa talu

Selles talus on säilinud hästi remonditud hooned ja on ka alalised elanikud.


Pipra-Vanatoa

Siin asus kunagi Pipra hobupostijaam, vana maantee läks vahetult mööda. 1905. aastal oli siin rentnikuks tuntud revolutsionäär Mihkel Aitsam. Rehielamu põletati 1906. aastal maha, maja asukohta tähistab mälestuskivi. Mihkli vend Madis, kes oli Pärnus kooliõpetajaks, ehitas siia uue häärberi. Talu oli kogu aeg rendil ja inimesed elavad siin ka praegu.


Veski talu

Päärdu sillast veidi allapoole on oli mõisaaegne vesiveski, vana paekivi ehitis. Töötas ta kogu eelmise vabariigi perioodi. Nüüd pole ei veskit ega tammi. Veel hiljuti elasid majas kunagise omaniku Martoja (Marting) järglased.
Nüüd on maja on korrastatud ja siin elatakse edasi. 


Mõisa-Sepa

Selle talu maal asus esimene Päärdu vallakool. Talu on nimetatud veel Kubja-Sepaks. Majas elatakse, kunagised talupidajad ja nende sugulased on sõjatuultes laiali kantud.

Siit talust pärineb tuntud pilli- ja meistrimees ning fotograaf Heindrich Ots

Sõbrad ja sugulased tähistamas Sepa talu peretütre Armilde Otsa kahekümnendat Sünnipäeva

Tisleri talu

Siin oli palju pillimehi, isa ees ja kõik neli poega järel. Noortena tegid nad Päärdus Tisleri orkestrit, hiljem läksid kolm poega ära ja koju jäi Enn. Tõldmaakeri nimi eestistati Tulvikuks.
Siia tallu ulatus sõja häving. Lahingute ajal sai surma pereema Ann. Maha põles küün ja elumaja sai kuulide ja mürskude läbi kannatada. Hiljem ehitati uus häärber. Tulvikute järglsed elavad siin edasi. Siin talus oli valla üks korralikemaid mesilaid, siin pressiti juba ammu kunstkärge.

Enn Tulvik oli tuntud pillimees 

Vene-Matsi talu

Siin hävisid sõjatules kõik talu hooned. Need ehitati uuesti üles ja on tänaseni eeskujulikult korras.


Vene-Matsi-Uuetoa talu

Ka siin oli sõja ajal sama saatus kui eelmisel talul. Talude hooned on lähestikku. hävis kõik hoones ja vara. Kerkisid uued hooned siiagi ja need kaks talu paeluvad oma korras ümbrusega Tallinn-Pärnu maanteel sõitjaid, hooned on Tallinna poolt tulles vasakul. Manni nimi eestistati Maalinnaks, teises Matsis on nüüd Andrellerid.


Pesti–Uuetoa

Seda väikest maja ja aeda 1922. aastal maantee ääres veel ei olnudki. Praegu elatakse siin sees.


Kuusiku talu

Ka siin hävisid lahingumöllus elumaja ja ait, üles neid enam ei ehitatud.


Nurga ja Nurga-Uuetoa talu

Hooned põlesid sõja ajal samuti maha ja külapilti tagasi need enam ei kerkinud.


Jõe-Kõrtsu

Ka seda paika mäletatakse vaid ennesõjaaegsest ajast. Maaparandus likvideeris paigast vähemadki märgid.


Raba talu

Asub hoonetega riigimetsa servas, Linnuste talu lähedal. Hooned koos elanikega on paigas tänaseni.

Rätsepa talu

Rohkem tuntud Männiku nime all. Sõjatules hävis talu elumaja, ehitati uuesti üles. Veberid eestistasid nime Veerpaluks, aga praegused elanikud on võõrad.

Koht on sünnikoduks tuntud suusataja Andrus Veerpalu isale.

Sihi talu

Hooned said ka siin sõja ajal kannatada, aga on uuesti üles ehitatud.


Ehituskrunt

Seda maja 1922. aastal samuti ei olnud. Maja asub suure maantee ääres metsa vahel, Pesti-Uuetoa naabruses.


Rehe talu

Sõja ajal maja hävis, ehitati uuesti üles ja mõne aasta pärast põles teist korda. Enam ei ehitatud.


Ränga

Hävis samuti sõjatules ja jäi uuesti üles ehitamata.

Ammu on maastikult kadunud Pipra, Tisleri ja Kavaleri saunad, samuti Jõerehe ait, kus kunagi elati.

1922. aastal oli küla piiridesse arvatud ka Koskaru talu. Oli ta maantee ääres, aga küla piirist tüki maad Tallinna poole. Ka siin hävitas sõda kõik ja lõpikult. Sama saatus oli ka Räsastikuga.

Veski talu remonditud elumaja ja 2000. aastal valminud uus raudbetoonsild Tallinn-Pärnu maanteel

Midagi eeskujulikku Vene küla taludes korda ei saadetud. Oli üks väheseid talusid vallas, kuhu ei muretsetud ei mootorit, rehepeksumasinat ega traktori. Hobumasinaid siiski mõnes talus oli, samuti hilisema perioodi mulaharimise ja koristusmasinaid.
Elanikud olid aga siin lõbusad, olid Päärdu seltside juures aktiivsed kaasalööjad. Mängiti näitemänge, lauldi, tantsiti, pandi rõhku heakorrale.

Vene küla talude majaomanikud 1922. aastal

Vene küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal