Vana-Nurtu asuküla talud ei olnud suured. Suuremad olid vanad talud ja nagu tavaks, oli suurem nii öelda mõisasüdame talu, Vana-Rehe (rahvasuus Nurtu). Keskmiseks suuruseks jäi siiski 12-28 hektarit. 2/3 talu maast oli karjamaa ja heinamaa, viimased olid oma suuruselt enamvähem võrdsed. Heinamaad asusid kogu külal ühes tükis Ellu vahtkonna metsade keskel.
Siin olid talumehe nuhtluseks kivid, neid oli siin samapalju kui Vanamõisa või Paisumaa külades. Põldudelt oli neid aastakümnete jooksul korjatud ja kiviaedadesse paigutatud, aga karjamaadel oli kivi kivis kinni. Põllumaad asusid omamoodi oosil, väikesel kõrgendikul, karjamaad olid madalamal ja sageli vesised.
Küla läbiv Valgu-Nurtu maantee lõi hea võimaluse külast väljapääsuks. Enamiku talude hooned on ehitatud kahele poole teed ja nii moodustub siin vallas ainulaadne ahelküla. Hajali on küla vanad talud.
mõisahooneid jäi asunikele vähe, enamuses ehitati uued hooned. Enamuses olid rehielamud ja sinna juurde ait. Hiljem ehitati ka mõned viljaküünid. Nagu ka teistes asukülades, ei olnud ka siin märgata põllumajanduses suurt arengut. Elati tavalist põllumehe elu. Peale tavaliste põllutööriistade ei olnud külas traktorit, mootorit ega ühtegi kaasaegset viljapeksumasinat. Sügisese peksutöö tegid ära kaugemate külade masinamehed.
1949. aasta kevadel moodustasid Vana-Nurtu küla talupidajad Linda nimelise kolhoosi. Esimeheks valiti Kaasikmäe talu peremees Madis Neidre. Arveametniku ametisse sai Heindrich Parek Vana-Rehe talust. Kolhoosiga liitusid ka mitmed talud Nääri külast.
Oli üldine nähe vallas, et esimesel kolhoosisuvel olid inimesed agaralt töö juures ja veel teisegi, aga siis tuli tõrge. Majandis jäid palgad niivõrd väikeseks, et elamine muutus sellega küsitavaks ja suurte perede puhul isegi võimatuks. Noored ei leppinud sellise olukorraga ja hakati otsima võimalusi majandist ära minekuks. Neid ka leiti ja leidsid ka Vana-Nurtu inimesed. Paljusid kiskus sõda oma keerisesse ja tulemuseks oligi talude tühjaks jäämine. Paljude kunagiste talude hooned on jäägitult kadunud: Vanatoa, Saare (hoone hävis laste käest lahti pääsenud tules), Allika, Pooliku ja Kruusi. Mitmed majad on aastaid tühjad ja hakkavad lagunema: Kase, Sarapuu, Saare, Aasa ja Uue-Rehe.
Ülejäänud majades elatakse, paljudes ka võõrad. kunagisi külaelanikke on järgi viies- kuues talus. Küla piirides on Velise metskonna keskus. Metskonna hoone ümber on mõisapark. Eelmise vabariigi perioodil ehitati metskonna kantselei jaoks uus hoone ja mõisahoone jäi tervenisti metsaülema korteriks. Kantseleihoone on alles ja siin elavad üürnikud.
Vana-Nurtu küla aastal 2003:
Paju - järglased elavad edasi
Kase - majas elavad võõrad
Vanarehe - järglased elavad paigas edasi
Kruusi - hävinud
Mäe - võõraste käes suvilana
Palu-Kõrtsu - järglased elavad edasi
Saare - põles 1971. aastal
Allika - hävinud
Uue-Rehe - võõraste käes
Vana-Rehe - järglaste käes, pidevalt siin ei elata
Vanatoa - hävinud
Otsa - suvila, võõraste käes
Uuetoa - paigas elatakse pidevalt
Saaremetsa - järeltulijad elavad paigas pidevalt
Sarapuu - põlenud
Aasa - hävinud
Vahtramäe - võõrad elavad paigas pidevalt
Lepiku - sama
Kuusiku - võõraste käes suvilaks
Pooliku - hävinud
Kaasikmäe - järglased elavad paigas edasi
Sarapiku - sama
Kunagine Vana-Nurtu mõis (hilisem Velise metskond) ja iidne tamm
Vana-Nurtu küla majavaldajad 1922. aastal
Talu nimi | Talu/Saun | Omanik |
Uusrehe | talu | Jaan Testan |
Metsniku | koht | Peeter Käru |
Vana-Nurtu | talu | Jaan Jaakson |
Uuetoa | maja | Hans Jair |
Madis Jürgens | ||
Vana-Rehe | talu | Jaan Jeets |
Jüri Lemvald | ||
Allika | talu | Jaan Valdek |
Kaasikmäe | saun | Ado Piisang |
Lepiku | talu | Hans Veedam |
Kaasikmäe | talu | Ado Poltov |
Pooliku | talu | Mihkel Poltov |
Ellu metsavahi | koht | Johannes Isakõnnu |
Palu-Kõrtsu | koht | Jaan Maasing |
Tõnis Tonna | ||
Villem Viit |
Hilisem Vana-Nurtu küla oli segaküla, kus osa oli vanu, juba mõisa ajal eksisteerinud talusid nagu Kaasikmäe, Pooliku, Allika ja Lepiku. Suurem osa olid hilisemad Nurtu mõisa maadele rajatud asundustalud.
Vana-Nurtu küla talude omanikud, suurus ja majavaldajad 1939. aastal
Talu nimi | Talu nr | Kinnistu nr | Omanik |
Paju | A-10 | 872 | Jüri Lemvald |
Kase | A-19 | 11000 | Mari Seebu |
Vanarehe | A-6 | 12133 | Jaan Jeets |
Kruusi | A-141 | 2273 | Mari Tonna |
Mäe | A-142 | 2208 | Villem Viit |
Palu-Kõrtsu | A-140 | 6297 | Jaan Naaser |
Saare | A-17 | 7513 | Mihkel Runtel |
Uudismaa koht | A-38 | Kristjan Aulik | |
Allika | A-2 | 4124 | Ado Valdek |
Uue-Rehe | A-13 | 2270 | Juhan Jaakson |
Vana-Rehe | A-8 | 5928 | Jaan Jaakson |
Vana-Toa | A-137 | 9227 | Mihkel Luha |
Otsa | A-14 | 8401 | Ants Volasberg |
Uuetoa | A-7 | 787 | Hans Jair |
Saaremetsa | A-5 | 1381 | Ernst Luha |
Sarapuu | A-11 | 4834 | Jaan Koch |
Aasa | A-18 | 1670 | Mihkel Kroll |
Vahtramäe | A-21 | 2778 | Madis Jürgenson |
Lepiku | A-4 | 1450 | Mihkel Saaver |
Kuusiku | A-23 | 11834 | Ado Piisang |
Pooliku | A-3 | Johannes Jair | |
Kaasikmäe | A-1 | Madis Neidre |
Talu nimi | Talu suurus ha | Põld ha | Heinamaa ha | Karjamaa ha | Muu maa ha |
Paju | 18,39 | 6,5 | 2,18 | 9,22 | 0,49 |
Kase | 18,77 | 3,15 | 9,47 | 0,08 | |
Vanarehe | 16,81 | 3,44 | 7,83 | 4,94 | 0,6 |
Kruusi | 18,85 | 4,63 | 10,39 | 3,2 | 0,63 |
Mäe | 17,8 | 7,44 | 5 | 4,1 | 1,26 |
Palu-Kõrtsu | 19,45 | 5 | 9,08 | 5 | |
Saare | 18,37 | 5,56 | 6,34 | 5,96 | 0,52 |
Uudismaa koht | 12,54 | 12,54 | |||
Allika | 35,81 | 10,73 | 13,87 | 9,5 | 1,71 |
Uue-Rehe | 30,55 | 9 | 13,16 | 7,7 | 0,69 |
Vana-Rehe | 42,01 | 12,01 | 13,65 | 15,8 | 0,55 |
Vana-Toa | 21,91 | 3,35 | 6,37 | 11,63 | 0,55 |
Otsa | 28,27 | 7,69 | 14,65 | 5 | 0,93 |
Uuetoa | 25,03 | 6 | 8,64 | 9,61 | 0,78 |
Saaremetsa | 24,09 | 6,52 | 9,72 | 7,7 | 0,15 |
Sarapuu | 20,67 | 5,5 | 5,84 | 8,3 | 1,03 |
Aasa | 13,27 | 2,24 | 5,56 | 3,99 | 0,48 |
Vahtramäe | 12,53 | 4,13 | 4,44 | 3,86 | 0,1 |
Lepiku | 15 | 3,58 | 5,74 | 4,9 | 0,78 |
Kuusiku | 14,69 | 1,46 | 4,53 | 8,54 | 0,06 |
Pooliku | 22,01 | 2,5 | 7,99 | 10,87 | 0,65 |
Kaasikmäe | 34,85 | 8,22 | 11,45 | 14,01 | 1,17 |