Lauri talu

Arvata võib, et sellele talule pandi nimi ühe mõisaküüne järgi. mis asus suurel väljakul ja mida kutsuti Lauri küüneks. Esimene peremees Hans Sotnik tuli siia Nurtust. Praegu elab majas tema poeg.
Järglased hooldavad hooneid, aga paigas ei ela.


Jõeääre talu

Talu maad asusid vastu võsastunud karjamaid. Olgugi, et pikema küljega ulatusid need vastu jõge, oli põllupind siin vaene. Maa oli siin ka madalam ja juba mõisaajal nimetati siinseid põlde Liivasooks. Siin on mõisaajal kasvatatud ka kartuleid ja alati on siis öeldud, et lähme Liivasoo põllule kartuleid noppima. Rääkis seda Ann Jakobi tütar Viisut, kes siin noorena oli kartuleid võtmas käinud. Talu nimi oli tuletatud jõeäärsest asupaigast. Talu maadel asub ka Velise valla suurim rändrahn, Liivasoo Hallkivi (ümbermõõt 16 m ja kõrgus 2,3 m). Kivi pealispind on aga lame, pinnaga umbes 15 ruutmeetrit. Kivi peal kuivatas talu peremees Hans Lansberg päikese käes vilja. Talu hooned olid viletsad. Lauda ehitamisel sai üheks otsaseinaks seesama kivi. Peale kivirahnu ei tuleta enam miski siin olnud talu meelde.


Tallimäe talu

Suurem osa talu maid asus Kangru küla piires. Talu maad algasid mõisa tallide tagant väikese tõusuga, võib arvata, et siit pärineb ka talu nimi. Omanikuks oli Velise metsaülem Aulik. Maad olid rendil. Pooleliolev elumaja põles maha ja seda paika tuletab meelde kuuskede rida kunagise kupja maja juures maantee ääres.


Söödi talu

Talu asus oma maadega jõe ja Raikküla maantee vahel. Hooned asuvad maade keskel ja neis elatakse.


Piimatalitus

Valgu piimatööstusele oli eraldatud kuus hektarit maad.


Kalda talu

Talu hooned asuvad vahetult jõe kaldal, sellest ka nimi. Siit algas suur Palu heinamaa. Talu hooned on korras.


Saeveski talu

Talu hooned asuvad vahetult jõe ääres silla otsas. Nimi tuletatud sellest, et talule kuulus ka kunagine mõisa saeveski hoone. Hoone oli talu ajal kasutusel lauda ja aidana. Hooned on korras.
Järglaste käes suvilana.

Asu talu

Talu hooned on täiesti jõe kaldal. Hooned korras ja neis elab peremehe poeg abikaasaga.


Kirisselja talu

Asu naabertalu. Hooned alles, aga tühjad.
Suvilana järglaste käes.


Lepiku talu

Talu asus lagedal väljal. Endised omanikud müüsid hooned ammugi võõrastele. Hooned korras.


Rehe talu

Talu rehielamu asus kunagise mõisarehe juures. Selles hoones toimus minevikus nii vihatud öine rehepeksmine. Talu sai aga hoone järgi oma nime. Talu hooneid enam ei ole.


Annikmäe talu

Asus lagedal väljal. hoonete kohal on märgatav küngas ja eks siit talu nimigi. Hooned ammugi tühjad.


Kaseniidu talu

On Annikmäe ja Lepiku naaber. Hooned tühjad ja lagunemas.


Oru talu

Viimane talu küla lõunapiiril. Talus püüdis peremees Jaan Tonna rakendada eesrindlikku majandamist, tellis Rootsist tõulambaid. Selle tulemusena paranesid tunduvalt ümbruskonna kohalikku tõugu lammaste omadused. Samuti pööras ta suurt tähelepanu seakasvatusele ja sigade tõuaretusele. Oli ehitatud ka puhas sealaut. Talus pandi pearõhk tootmishoonete ehitamisele, elumaja ei suudetudki valmis ehitada. Elati karjalauda otsas karjaköögiks mõeldud ruumides. Ammugi on elanikud lahkunud ja hooned lammutatud.


Külaotsa talu

Hooned on Valgu-Nurtu maantee käärul. Hooned olemas ja siin elab kunagise peremehe poeg.



Jaani talu

Talu elamuks oli algul Itsi Vanatoa, hiljem ehitati uus elumaja. Hooned on korras ja paigas elatakse edasi.

 

 

 



Kuldja talu

Talu hooned asusid ka Palu heinamaa servas. Hooned õieti valmis ei saanudki. Ammu on kõik lammutatud.

Jaani naabruses on veel säilinud võimad korsten meenutamaks Itsi moonakamaja

 

Sepikoja

Vana massiivne paekivist hoone. Maantee poolses otsas oli sepikoda ja jõe pool otsas olid eluruumid. Maja alles praegugi, kuid tühi.
Hooned võõraste käes suvilana.

 

 

 

 

Kaasiku

Maad kuulusid Külaotsa talu juurde. Hooneid ei olnudki ehitatud.


Lõo talu

Hooned asusid lagedal väljal Lõpe talu lähedal. Talu viimase peremehe Jüri Saaveri saatus oli traagiline, ta uppus viinauimas maanteekraavi. Talu elamu oli vahepeal õpetajate korteriks, aga praegu tühi.

Valgu veskil

Saeveski krunt

Selle küla piirides asus ka Valgu sae- ja jahuveski.

Valgu asunduse küla sai omaette eksisteerida 27 aastat, seda koos asumise aastatega. Peagi järgnesid kriisiaastad, aga külas mindi edasi. Muidugi oli ka mahajääjaid, nagu elus ikka. Talude suuruses ei olnud väga suuri lahkuminekuid. Maad olid üldiselt viljakad, ikkagi mõisa keskuse põllud, seega väetist saanud. Igale talule oli eraldatud kunagisest suurest mõisa heinamaa massiivist (Palu) heinamaa tükk. Selle küla rahvale ei olnud need eriti kaugel ja seal saadi isegi loomi karjatada. Siin olid heinamaatükid aga ka osadele Kangru küla taludele ja neile oli vahemaa juba poole pikem. Võitööstus oli lähedal ja piim viidi meiereisse. Samas oli kauplus, veski (vahepeal küll veskit ei olnud, kuid Peetri talu peremees ehitas selle uuesti üles). Kõik see mõjus soodustavalt. Siiski kujunes elu juba väljakujunenud rada. Elati küll keskpäraselt ja mõneti isegi hästi, aga majandamises oli ikkagi Velise rahvale nii omaseks saanud konservatiivsust. Mitme küla peale oli vaid üks talu kus püüti rakendada uut ja edasiviivat, Jaan Tonna Oru talus. Kuigi võitööstus oli ukse all ja piim sinna viidi, oli kontrolli aluseid karju külas vaid kaks-kolm.

Valgu veski aurukatel

Agar oli siin külas aga seltskonnaelu. Vanast magasiaidast ehitati seltsimaja. Siin lauldi, tantsiti rahvatantse ja mängiti näitemänge läbi aastate. Rahvas oli väga lõbus ja seltskondlik. Noortega koos olid ka keskealised. Kuigi kaasalööjaid käis ka naaberküladest, oli tuumik ikkagi siit pärit.

1949. aasta kevadel pandi siin maha uued rajajooned ja koos Kangru küla rahvaga otsustati asutada ühine kolhoos. Majandi nimeks pandi “Valgus”. Esimeheks, õigemini esinaiseks, valiti Aglaida Vainu Saeveskilt, arveametniku tööd hakkas tegema Helmi Ottender Asu talust.
Võrreldes teiste majanditega oldi siin paremas seisus, säilinud oli veel mitmeid mõisa hooneid ja seega oli kergem lahendada loomade paigutamise ja laomajandusega seotud küsimusi.
Peagi järgnesid mitmed ühinemised ja lõpuks 1960. aasta veebruaris organiseeriti kahe kolhoosi (siis oli Valgus juba kolhoos Võit) baasil Valgu sovhoos, keskusega samas.

1987. aastal valmisid arhidekt Vilen Künnapuu projekteeritud klubi (ülal) ning sohvoosi kontorihoone (all).

 

 

Härrastemaja Nikolai Pilar v. Pilchau
Häärberi maja Paul Johanson
Puutuba Jüri Friedemann
Kubja tuba Oskar Friedrichsen
Kutsari tuba Jaan Nakmann
Triiphoone Jakob Kolumbus
Veskikoda Johannes Tika
Viinavabrik Tõnis Silm
Sepikoda Jaan Schleicher
Auruveski Jüri Adamtau
Riidakumaja Jaan Luha
I Itsimaja Kustas Reose
Itsi vanatoa Peeter Jair
II Itsi sulastemaja Mihkel Lansberg
III Itsi Jaan Veedam
IV Itsi Mihkel Kornak
Kangru maja Jaan Neerut
I Kangru Jaan Veedam
II Kangru Jüri Martinson
III Kangru Jaan Adamson
Vanatuba Eduard Kornak

See oli aeg, kui hilisemad Valgu mõisa asunikud elasid veel mõisaaegsetes korterites. Selles nimistus on ka neli Kangru maja, need jäid hiljem Kangru küla piiresse.

Valgu asunduse talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal

Talu nimi Talu nr Kinnistu nr Omanik
Lauri A84 2559 Hans Sotnik
Jõeääre A85 12592 Hans Lansberg
Tallimäe A113 6870 Kristjan Aulik
Söödi A115 4488 Oskar Piisang
Piimatalituse krunt A116 15343  
Kalda A117 7697 Jaan Nurmis
Lõpe A118 11288 Jaan Tammesson
Saeveski A120 12167 Aleksander Kornak
Asu A124 2457 August Ottender
Kirisselja A125 2790 Jüri Lents
Lepiku A126 3613 Kustas Veiman
Rehe A127 8917 Gustav Alt
Annikmäe A128 4490 Jaan Anniste
Kaseniidu A129 4010 Jüri Mahtra
Oru A130 2188 Jaan Tonna
Külaotsa A131 5212 August Külaots
Jaani A136 7353 Alfred Jair
Kuldja A144 13861 Karl Kriiska
Sepikoja A145 620 Jakob Schleicher
Kaasiku A87 13203 August Külaots
Lõo A132   Jüri Saaver
Saeveski krunt A132 15814  

 

Talu nimi Talu suurus ha Põld ha Heinamaa ha Karjamaa ha Muu maa ha
Lauri 33,49 13 13,29 6,43 0,72
Jõeääre 22,23 7,39 9,41 4,34 1,09
Tallimäe 48,07 16,56 21,29 10 0,22
Söödi 15,25 7,66 4,68 2,75 1,16
Piimatalituse krunt 6        
Kalda 16,4 9,22 4,18 2 1
Lõpe 21,25 9,4 6 5,47 0,38
Saeveski 19,23 10,85 2,51 5 0,87
Asu 20,1 9,4 6,5 3,2 1
Kirisselja 14,25 6,01 5,68 2 0,56
Lepiku 16,21 8,95 2,75 3,75 0,8
Rehe 22,85 9,2 10,85 2,18 0,62
Annikmäe 20,53 11,55 8,56   0,42
Kaseniidu 19,3 11,4 6 1,43 0,47
Oru 22,55 8,45 9,84 4 0,26
Külaotsa 16,39 5,5 8,38 1,5 1,01
Jaani 24,7        
Kuldja 20,75 8 9,55 2,17 1,03
Sepikoja 6,2 1,69 1,4 2,07 1,14
Kaasiku 15,3 2,12 8,45 4,5 0,23
Lõo 13,9        
Saeveski krunt 2,72