See väike külake oli rajatud Velise-Nõlva küla talude eraldi asuvatele heinamaatükkidele keset metsa. See oli tõeline väike saunaküla. Pikkamööda hariti majade ümber ka põllulapid. Miks külale selline hirmuäratav nimi on saanud, ei tea. Rahvasuus on säilinud mineviku mälestus, et siinsetes metsades on kunagi kauges minevikus elutsenud vargad ja röövlid. Metsad on siin tõesti suured oma vanuselt ja pindalalt. Ümbruskonna metsi kutsuti ka Rööviku laaneks. Pole teada, kas tekkisid sellesse metsasügavusse enne kaks Rööviku talu või küla.
Teise variandi järgi olevat külale nimi pandud metsloomade järgi, elutses siin palju hunte, ilveseid, rebaseid ja teisi röövloomi. Oli kuidas oli, aga selline nimi külal oli ja ka elupaikadele olid ristitud loomade nimed.
1922. aastal olid külas kirjas järgmised majavaldajad:
Aaviku koht Jaan Tonna (tunti ka Jõhvika saunana)
Huntaugu (ravasuus Hundi) Kustas Ervin
Rebase saun Hendrik Mathiisen
Ilvese Hendrik Tilk
Kuusiku Jüri Kosk
Jänesselja Mai Mathiisen
Männa Mihkel Kellmann
1939. aastaks oli külast kadunud Hendrik Tilga maja, maad liideti Rebasega. Teised olid kõik alles ja maadki suuremad.
Rebase talu aastal 1970
Talu nimi | Talu suurus ha | Põld ha |
Aaviku | 12,14 | 9,52 |
Rebase | 13,76 | 8,07 |
Kuusiku | 9,37 | 3,91 |
Hundi | 4,5 | 4,5 |
Eestistatud olid ka mõned nimed. Tonna oli nüüd Tammsalu ja Ervin oli Einsalu.
Kuna maad oli vähe, siis teeniti lisa päevatööl käimisega või siis mõnd käsitööd tehes. Näiteks Jänesseljal elasid koos kaks vallasõde ja vend. Õed oli tuntud kangrud ja vend puutöömees. Jänesseljat hakati hiljem kutsuma Männikuks.
Männiku talu aastal 1970
Männa elupaik oli külast omaette metsakvartalite keskel. Talust mööda käis suur kvartalisiht kustkaudu toimus talvel metsavedu ja Nurtu külade inimesed käisid siitkaudu Velisele. Männale oli antud juurdelõiget ja maad olid üle viieteist hektari, sellest kolm põldu. Ka siin eestistati perekonnanimi Kellmann Kuusaluks. Peale vanade surma läksid lapsed kodunt minema ja siingi on järel vaid varemed.
1949. aasta kevadeks oli tühjaks jäänud Hundi. Einsalu pere noored olid laia ilma lennanud ja vanad surnud. Kadus ka elupaik. Ülejäänud pered ühinesid Velise-Nõlva kolhoosiga Võit.
Vahepeal on kadunud veel Kuusiku, elatakse veel Aavikul, Rebasel ja Männikul.
Küla liideti Velise-Nõlva külaga. Siit on üle käinud ka maaparandus ja see pole enam ilmast eraldatus üksik metsaküla. Nüüd paistab siit juba välja Jämedale ja nende majade juurde viib kruusatatud maantee.
Kõigis siin säilinud elupaigale pannakse suurt rõhku heakorrale.
Röövli küla 2003. aastal:
Aaviku - rahvasuus Karu, järglased elavad edasi
Rebase - tühi, järglased hoiavad maja korras
Männiku - suvila