Kilgi

1922. aasta materjalides Kilgi asunduse küla ei esine, kuna küla tekkis peale mõisamaade jagamist 1919.-20. aastal. Siis alles algas hoonete ehitamine.
Küla tekkis kunagi hävitatud Kilgi küla maadele, kus ligi 160 aastat oli võimutsenud kupja kepp. Küla sai väikene, kõigest kümme “suitsu”.

Kilgi sild, taamal Kullasaare talu

Talude suurused olid erinevad, nagu külades üldiselt. Siin oleks ju saanud mõõta talud enam-vähem võrdseks. Nagu tahtlikult sotsiaalsele ja majanduslikule ebakõlale pinda luues seda ei tehtud. Miks pidi olema üks talu 28 ha, samas teine vaid 9 ha? Ühtmoodi elada tahtsid kõikide talude inimesed. Igale talule mõõdeti juurde heinamaatükk raba äärest. Suuremad talud olid eranditult mõõdetud jõe äärde, kus majanduslikult niigi soodsad võimalused. Põldudelt vee juhtimist hõlbustas küla läbiv Kilgi oja.

Kõik asunikud ehitasid omale hooned. Kes paremad, kes kehvemad, igaüks nii kuidas ainelised võimalused lubasid. Mõned oma hooneid valmis ei saanudki, enne sai põllumehe ametist isu täis.
Korra poolest paistis silma Kilgi talu, nii hoonete kui ka majandamise poolest. Tegu oli karjamõisa südamega. Siin oli elumaja ja kõrvalhooned, teistes taludes aeti läbi rehielamuga ja oli hea kui oli ka väike aidaruum.

Erilisi muudatusi Kilgi asunduse külas ei toimunud. Peremehed taludes ei vahetunud, aeg oli selleks liiga lühike. Tuleb mainida kolme sauna, mis asusid kahekümnendate algul külas - Tiitsu, Nõmme ja Haagi. Tegu oli küll mõisaaegse tööliste majaga., hoone ammu hävinud.
Tiitsu saunas elasid Haagid, Nõmmel olid Piiristed ja Haagi saunas elas Konstantin Haak senikaua, kui tal oma talu maal elamu valmis sai.
Küla maade hulka kuulus ka Velise mõisa viimase paruni, Maydelli, perekonna matmispaik. Asub see Kullasaare talust veidi edasi Päärdu poole metsa servas. Paigas on lagunev kivikabel. Kuna ümbrus on vaene arhitektuurimälestiste poolest, on väga kahju, et hävimas on omapärane ehitis. Kuigi see on sünge mineviku mälestus, oleks hoone rikastamas paikkonna kultuuripilti.
Kilgi loodus on väga kaunis, endise Rapla rajooni organite poolt valiti koht kokkutuleku- ja laagripaigaks, kus peeti noorte suvepäevi ja tuldi kokku üle vabariigi. Peale Rapla KEKi puhkebaasi hävimist tulekahjus on koht hääbunud.

1949. aasta varakevadel ühinesid Kilgi asuküla talupidajad kolhoosi “Lembitu”. Esimeheks valiti Jüri Noormets Kukeselja talust. Oma käe peal elati üks aasta ja järgmisel kevadel ühineti Mihkel Aitsami nimelise kolhoosiga. Siitpeale hakkasid Kilgi asuküla liikmed oma kodupaigale selga keerama ja tänaseks on küla jäänud hõredaks. Poolte talude hoonedki on maastikult jäljetult kadunud. Aeg oli liiga lühike, et mõni puu oleks jõudnud suureks kasvada ja elupaigast elava märgi maha jätta.

Rapla KEKi puhkebaas ja esiplaanil Kilgi laagriplats

Kilgi asunduse talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal