Juttu on olnud Nõlva karjamõisast. Osa Inda küla talusid paiknes kunagise karjamõisa maadel. Küla oli väikene, aga väga omanäoline. Mõisapärandusena oli siin vesiveski, mis oma hea tööga oli ümbruskonnas lugupeetud. Algul oli kasutada ka vana kõrtsihoone, kus pandi käima koorejaam.
Inda külast kasvas välja Jeerikute põlvkond tunnustatud ja tuntud meistrimehi.
Ka loodus on siin nauditav. Küla lõunapiiri alt jookseb läbi Nurtu jõgi, mis vesiveski pärast oli paisutatud.
Inda talude lähistelt algas kaunis Hinda oja.
Rehe talu
Omanikeks olid Pärtelid. Talukohas asus vanasti mõisa masinarehi, sealt ka nimi. Talu oli jagatud mitme venna vahel, kuid ei 1922. ega 1939. aasta andmestikus see ei kajastu. Ometi olid osataludel ka hooned peal, põhitalus elas Juhan Pärtel.
Kaks venda, Jüri ja Aleksander Rajasid oma osale Jäätmaa talu. Vend August ehitas hooned ka oma maatükile ja koha nimeks sai Tõkke. Nähtavasti olid eraldused ametlikult kinnistamata ja seepärast statistikas eraldi ei esine. Kõik need talude hooned on nii või teisiti säilinud. Elatakse vaid Jäätmaal.
Koht tuntud ka Suti nime all (suti - must; määrdunud), maja hävinud.
Jämeda-Rehe
Ei ole teada, miks siia on lisatud Rehe. Vast seepärast, et algselt elas Burmeistrite pere seni kõrtsi rehes kuni maja valmis sai. Majas elatakse.
Jämeda-Möldri maja
1922. aastal oli selleks kõrtsihoone, kus ruumi kahele perele. Peagi see vana kõrtsihoone lammutati ja mölder Rannaveski ehitas uue ilusa maja. Ta muretses veskisse gaasigeneraatori, mida kasutas siis kui vett oli vähe. Möldrimaja on alles ja selles elatakse.
Suvilana järglaste käes.
Kalda talu
Selle talu maal asuski kunagine Nõlva klaasivabrik. Hooned on talus peale küüni säilinud ja siin elatakse. Perekonnanimi on eestistatud, Tambergist on saanud Tammer.
Majas elab peremehe lesk ja pojapoeg edasi.
Inda talu
See on vana põhitalu, mille maad kuulusid varem Valgu mõisale. Siit talust on välja kasvanud lugupeetud ja tuntud meistrimehed. Meistritööd tehti ka siin kodutalus, jagu saadi nii puust kui rauast. Hooned on väga korras.
Kord valitseb siin edasi, koht on sugulase käes.
Inda-Päärni
Et kahe naabertalu vahel vahet teha, lisati siin juurde peremehe eesnimi. Siia tuli väimeheks Malda talu perepoeg Juhannes. Altide suguvõsa pole enam ammugi elavate kirjas ja majas elavad võõrad.
Hooned hävimas. Kodulehele on tulnud ka vastukaja järglastelt, seega parandus algtekstile.
Inda saun
Ametlikes dokumentides on elupaiga nimeks Maantee, inimesed kutsusid lihtsalt Seebu. Ei olnud see ka hiljem mingi saun. Ehitati väga ilus elumaja. Maad oli vaid kolm hektarit. Ka siin olid targad meistrimehed Jüri ja Alfred Seebu. Nende nutikust oli kõikjal vaja.
Järglased elavad paigas edasi.
Põldeotsa talu
Siin ei andnud kohale nime maatüki paiknemine suuremate põldude otsas. Inda talu perepoeg tuli siia koduväiks. Siin selle mehe meistritöö alles algas. mitmekülgsed meistrimehed olid ka pojad Jüri ja Juhannes. Jüri oli vallas üks tuntumaid sindlisaagijaid. Inimesed panid selle järgi talle isegi hüüdnime – Pilpa-Jüri. Mees on töötanud saeraami meistrina, viljapeksumasinaga sügiseti talusid mööda ringi käinud, meisterdanud kõike nii puust kui rauast. Vanemast vennast ei jäänud maha ka Juhannes.
Hooned on alles ja järglased elavad edasi.
Sindlisaagimine
Kase talu
Nii Põldeotsa kui ka Kase olid mõlemad eraldatud Inda talust. Ka Kase oli väiketalu kuid siiski poole suurem Põldeotsast. Siin tegeleti peamiselt põllutööga. Praegu elab siin Jaan Burmeistri poeg oma perega.
Järglased elavad paigas edasi.
Inda kohast oli kunagi eraldatud ka tõeline saunatükk, maja oli kohe talu õue all. Elanud on seal aegade jooksul mitmeid ja elanike vahetusega on muutunud ka sauna nimi.
Paigas on suvila.
1948. aasta lõpus pandi siin paika Velise valla esimene kolhoos, mille nimeks sai Kalev. Esimeheks valiti Rudolf Tammer Kaldalt ja arveametnikuks Adeele Jeerik Põldeotsalt.
Järgmise aasta algul liitusid uue kolhoosiga ka suurem osa Kirna küla talupidajaid. Kontoriks sai Jämeda möldrimaja, lehmad paigutati Rehe talu lauta. Rahvasuus tunti Rehe talu ka Suti nime all. Hobuste tall tuli Inda-Päärnile. Juba järgmisel kevadel ühineti jälle, aga Kalevi nimi jäi ühismajandile veel mitmeks aastaks.
Inda küla majavaldajad 1922. aastal
Nimi | Talu/Saun | Omanik |
Rehe | talu | Jüri Pärtel |
Jämeda-Rehe | talu | Jaan Burmeister |
Jämeda-Möldri | Jaan Sotnik | |
Kalda | talu | Voldemar Tamberg |
Inda | talu | Madis Jeerik |
Inda-Päärni | talu | Päärni Ameerikas |
Inda | saun | Jaan Seebu |
Põldeotsa | talu | Jaan Jeerik |
Kase | talu | Hans Burmeister |
Inda küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal
Talu nimi | Talu nr | Kinnistu nr | Omanik |
Jämeda | A12 | 874 | Jaan Burmeister |
Inda | A3 | 8542 | Marta Alt |
Kalda | A15 | 4458 | Anette Tamberg |
Rehe | A11 | 2722 | Jüri, Johannes Pärtel |
Jämeda-Vesiveski | A13 | 7167 | Mihkel Reifeld |
Inda | 43 | 2063 | Madis Jeerik |
Kase | 43a | 10386 | Jaan Burmeister |
Põldeotsa | 43b | 12583 | Jaan Jeerik |
Talu nimi | Talu suurus ha | Põld ha | Heinamaa ha | Karjamaa ha | Muu maa ha |
Jämeda | 39,87 | 15,82 | 8 | 12,71 | 3,34 |
Inda | 32,81 | 16 | 4,61 | 10,75 | 1,45 |
Kalda | 34,67 | 12,97 | 1,31 | 18,47 | 1,93 |
Rehe | 63,76 | 37,6 | 15 | 10 | 1 |
Jämeda-Vesiveski | 6,65 | 3 | 2,49 | 1,65 | |
Inda | 28,96 | 11,28 | 6,1 | 6,62 | 1,42 |
Kase | 13,44 | 4,36 | 8,64 | 0,44 | |
Põldeotsa | 9,67 | 4,43 | 4,72 | 0,51 |
Ametlikult lahutamata Rehe talu eraldused on:
Rehe 36 ha Johannes Pärtel
Jäätmaa 17 ha Jüri ja Aleksander Pärtel
Tõkke 10,76 ha August Pärtel