Nagu varem mainitud, algas talus koos aiarajamiseaga ka hoonete ümbruse haljastamine. Enne 1927. a kasvas esimese aiaosa maantee ääres harilik sirel ja nende vahel kaks harilikku vahert. Aiaosa põhjapiiril, kaasiku veeres kasvasid kuused, mis sinna istutati 1923. aastal. Kaks neist kuivasid paar aastat tagasi, ülejäänud on jämedad palgipuud. Kaevu juures kasvas üks suur pihlakas. Muus osas nimetamisväärt istikuid ei olnud. Hooned siiski päris lagedal ei olnud, kuna põhjapool kasvas ilus kaasik. 1927. aasta kevadel toodi vastostetud “Otsa” väikekohast hobukastan, tamm, lehis ja pärn. Hobukastan istutati kaevu kohale maantee äärde sirelite vahele. Puu hävis 1939/40. a külmal talvel, tamm kasvab praegu aida otsas maantee ääres, on kolmeharuline. Harude jämeduseks on 1,40, 1,60 ja 2,0 m 50 cm kõrguselt enne hargnemist on tüve jämedus 3,50 m.
Lehis kasvab vana aiaosa idanurgas sarapuuheki otsas ja tüve jämedus on 1,25 m. Pärn on toa taga ja selle jämedus on 1,45 m. Puud toodi “Otsalt” ära reega ja praegu võib nendele vanuseks pakkuda 70-75 aastat.
1927-1937. a haljastuse osas midagi ei tehtud, siis alustati uue hooga ja võibolla mõnevõrra oli siin tõukejõuks see, et 1937. a kuulutati kodukaunistamise hoogtööaastaks.
Esimene selle aasta töödest oli pärnade istutamine maantee äärde. Istutusmaterjal sai toodud Velise metskonna Sulu vahtkonnast “Tüüringi” oja kaldapealselt, kus suuremate pärnade juures kasvas istutamiskõlbulikke istikuid. Ära said need tuua seljas (üks nn. selgvoor), halb oli aga see, et juurekava oli neil arenemata. Kasvama nad läksid, aga võttis mitu aastat enne, kui kasvuhoo sisse said. Istutatud on pärnad kohakuti mõlemil pool teed 15 m vahedega.
Samal kevadel on istutatud veel kuused ühelt realt suure kraavi kaldapealsele, maantee äärest lauda otsast alates kuni kaasiku piirini suure kase alla välja. Mõeldud oli siin algselt kasvatada hekk. Hiljem sellest mõttest loobuti ja kuused kasvavad vabalt, pakkudes kaitset tuule ja tolmu eest.
Istutamised jätkusid ka 1938. a kevadel ja sügisel. Kevadel on istutatud lehised küüni taha kuuskede vahele. Istikud on toodud tolleaegse Velise metskonna I jaoskonna metsniku Ojala juurest, kus oli väikene puukool. Teada on ka istutamise paev, see oli 5. mai. Sel päeval peeti kevadist Velise laata. 1938. a sügisest on pärit kuused kaasiku põhjapiiril, kuhu need istutati kahelt realt ja kuhu jällegi oli mõeldud hekk, millest aga samuti loobuti ja kuused kasvavad vabalt. Samuti kaasiku vastasserval küüni otsas sellest sügisest tänaseni kasvab õuevärava kohal üle maantee magesõstra hekk. Sellel põlluserval kasvatati aastaid juurvilja, kuna kraavist oli hea kastmisvett saada. Päris nurga peal kasvas sinna istutatud suur kadakas, mis aga 1939/40. a külmast jäi kiratsena ja hävis. 1943. a istutati hävinud kadaka asemele kaks Berliini paplit. Neist teine on väga suureks kasvanud. Tüve ümbermõõt on tal 3,5 m.
Iluaias algasid suuremad tööd 1939. a kevadel. Teatud kujundus oli siin ka varem, aga nüüd sai see vastava plaani järgi ümber korraldatud. 1939. a kevadest on säilinud elupuuhekk. Istikud on toodud tolleaegse Vana-Vigala aianduskooli puukoolist. Aastaid kasvas siin veel ka läikivalehelise hariliku ligustri hekk, mis aga nüüd on külmade talvede tõttu välja läinud. Palju on siin ruumi ka suvelilledele. Praegu kasvavad siin kaks elupuud, mis on siia istutatud 1942. aastal. Uuesti on iluaed ümber kujundatud 1972. aastal.
1939. aastal sai toataha rajada uus mustasõstra istandus, samuti vaarikad. Mõned mustasõstra põõsad sellest ajast on veel rehealuse värava taga olemas. Suur elupuu kasvab toataga 1937. aasta kevadest. Samal kevadel sai istutatud elupuuhekk kalmistule hauaplatsi ümber ja kolm taime sai sealt koduaeda. Kaks neist on hiljemi maha võetud.
1939. a sügisest kasvab sarapuuhekk vana aia piiril. Ka siia on üks “selgvoor” istikuid, mis samuti on toodud Sulu vahtkonnast.
1942. a kevadel sai istutatud õunapuud uude aiaossa ja selle piirile ja maantee äärde elupuud. Need olid juba oma kasvatatud. Elupuude vahele said läänes pajulehelise enela istikud hekiks ja maantee äärde ungari sirelid. Viimased kasvavad edasi. Enela hekk on aga hävinud, kuna elupuud kasvasid juba liiga suureks.
1943. aasta kevadel on istutatud magistraali kaldale Berliini paplid 15 tükki. Vahele olid istutatud kuused. Viimased on suures osas juurepessu hävitustöö tagajärjel välja läinud, kasvavad veel vaid kaasikupoolses otsas.
1949. a sügisel on istutatud kuused teise aiaosa idapiirile ja mõned istikud ka toataha. Samuti harilik läätspuu hekiks mesila kohale, samuti samas kasvav hobukastan.
Järgmisel, 1950. a on hobukastanid istutatud ukse ette magistraali kohale. Need olid suured istikud, kasvasid jõudsasti ja 1956. a kevadel kui magistraali süvendati, kaevasime kastanid abikaasaga mullapalliga välja ja panime küljeli, et ekskavaator neid ära ei purustaks. Pärast istutasime tagasi ja puud kasvavad ja õitsevad.
Edasi kuni 1960. aastani jällegi igasugune istutamine seiskus. Sel sügisel istutasime abikaasaga kolmanda aiaosa kohale maantee äärde kuused, milledest tänaseks on kasvanud võimas hekk. Aia piirdel oleva heinamaa piirile ja äärde said kasvama pandud läätspuud ja sirelid.
Vahepeal, kuni 1967. aastani oli jällegi seisak ja siis algas toataguse “dendrokopli” ja üle maantee metsapargi rajamine. See töö on kestnud tänaseni. Dendrokoppel on rajatud endisele põlluosale. Metsapark aga raiestikku. Viimase rajamisega on olnud palju tööd, kuna võidutsema kipub halli lepa võsa. Neist aastaist on kasvamas ka lehisealee (20 puud) ja tammealee (13 puud).
Fotosid iluaiast 1967. ja 1968. aastal
Osa rajatud metsapargist, selle põhjaosa hävitas sealt üle minev 110 kV elektri kõrgepingeliin, millest on tõsiselt kahju, kuna nüüd on see ala risustatud ja park põhja poolt tuultele avatud.
Töö tulemused äratasid tähelepanu ja looduskaitseorganite ettepanekul võeti hoonete ümbruse puiesteed ja metsapark kohaliku tähtsusega objektina looduskaitse alla. Rapla rajooni RSN TK otsus 24. novembrist 1981. a nr. 263.
Kaitsealusel objektil kasvavad:
“Dendrokoplis”
1. Lodjapuulehine põisenelas - Physocarpus opulifolius
2. Ungari sirel - Syringa jostikae
3. Verev õunapuu - Malus niedzwetzkyana
4. Ida-mariõunapuu - Malus baccata
5. Sargenti õunapuu - Malus sargenti
6. Leinapihlakas - Sorbus aucuparia “Pendula”
7. Vene pihlakas - Sorbus aucuparia “Rossica”
8. Must pihlakas - Sorbus aucuparia “Granatnaja”
9. Nääri pihlakas - Sorbus aucuparia “Moravica”
10. Madal enelas - Spiraea pumila f. atrosea
11. Madal enelas - Spiraea pumila f. leucanta
12. Mägimänd - Pinus mugo
13. Valge mänd - Pinus strobus
14. Harilik kikkapuu - Euonymus europaca
15. Hariliku kukerpuu punaseleheline vorm - Berberis vulgaris f. artopurpurea
16. Tatari kuslapuu - Lonicera tatarica
17. Alberti kuslapuu - Lonicera alberti
18. Balti kuslapuu - Lonicera baltica
19. Alpi seedermänd - Pinus cembra
20. Villane lodjapuu - Viburnum lantana
21. Siberi kontpuu valgekirju leheline vorm - Cornus alba “Argentro-marginata”
22. Siberi kontpuu kollasekirju leheline vorm - Cornus alba “Spaethii”
23. Vaevakask - Betula nana
24. Kollane kask - Betula alleghniensis
25. Ameerika põõsaskask - Betula pumila
26. Määramata kaseliik -
27. Must kuusk - Picea mariana
28. Halli lepa lõhisleheline vorm - Alnus incana f, laciniata
29. Ussikuusk - Picea abies f. virgata
30. Ginnala vaher - Acer ginnala
31. Tatari vaher - Acer tataricum
32. Põldvaher - Acer campestre
33. Hõbevaher - Acer saccharinum
34. Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides
35. Hariliku elupuu kuldkollane vorm - Thuja occidentalis “Lutea”
36. Hariliku elupuu noorusvorm - Thuja occidentalis “Ericoides”
37. Hariliku elupuu keerdvorm - Thuja occidentalis “Spiralis”
38. Hariliku elupuu vihmavarjukujuline vorm - Thuja occidentalis “Umbraculifera”
39. Hiigelelupuu - Thuja plicata
40. Euroopa nulg - Abies alba
41. Fraseri nulg - Abies fraseri
42. Siberi nulg - Abies sibirica
43. Laialehine pärn - Tilia platyphylla
44. Härmapaju - Salix daphnoides
45. Hõbepaju - Salix alba
46. Punane leeder - Sambucus racemosa
47. Kanada leeder - Sambucus canadiensis
48. Must aroonia - Aronia melanocarpa
49. Punaseviljaline aroonia - Aronia arbutifolia
50. Läikivaleheline aroonia - Mahonia aquifolium
51. Harilik kadakas - Juniperus communis
52. Suur läätspuu - Caragana arborescens
53. Kanada toompihlakas - Amelanchier spicata
54. Õierikas ebajasmiin - Philadelphus floribundus
55. Suurelelehine ebajasmiin - Philadelphus grandiflorus
56. Värdebajasmiin - Philadelphus lemonei
57. Jaapani lehis - Larix japonica
58. Mitšuurini viirpuu - Crataegus hybridus
59. Sarlakpunane viirpuu - Grataegus coccinea
60. Määramata viirpuu liik -
61. Määramata viirpuu liik -
62. Künnapuu - Ulmus laevis
63. Harlik liguster - Ligustrum vulgaris
64. Hariliku ligustri püramidaalne vorm - Ligustrum vulgaris “Pyramidalis”
65. Määramata kuusevorm -
66. ?
67. Mägivaher - Acer pseudoplatanus
68. Värdenelas - Spiraea vanhouttei
69. Mägiebaküpress - Chamaecyparis pisifera
70. Määramata küpress -
71. Tuhkpihlakas - Sorbus aria
72. ?
Metsapargis
73. Arukask - Betula pendula
74. Sookask - Betula pubecens
75. Harilik kuusk - Picea abies
76. Hariliku kuuse kääbusvorm -
77. Harilik mänd - Pinus sylvestris
Mägimänd - Pinus mugo
78. Harilik pärn - Tilia cordata
79. Harilik jalakas - Ulmus glabra
Künnapuu - Ulmua laevis
80. Hall lepp - Alnus incana
Halli lepa lõhislehine vorm - Alnus incana “Angustissima “
81. Sanglepp - Alnus glutinosa
82. Euroopa lehis - Larix decidua
83. Harilik saar - Fraxinus excelsior
84. Harilik tamm - Quercus robur
85. Punane tamm - Quercus rubra
86. Harilik toomingas - Padus avium
87. Harilik paakspuu - Frangula alnus
88. Harilik vaher - Acer platanoides
Ginnala vaher - Acer ginnala
89. Harilik türnpuu - Rhamnus catharticus
90. Harilik lodjapuu - Viburnum opulus
Villane lodjapuu - Viburnum lantana
91. Harilik hobukastan - Aesculus hippocastanum
92. Palsami pappel - Populus balsamifera
93. Hõbehaab - Populus alba
94. Korea pappel - Populus koreana
95. Pooppuu - Sorbus intermedia
Fraseri nulg - Abies fraseri
96. Remmelga keravõraline vorm - Salix fragilis “Bullata”
97. Raagremmelgas - Salix fragilis
98. Saarvaher - Acer negundo
99. Harilik sirel - Syringa vulgaris
Ungari sirel - Syringa jostikae
100. Volfi sirel - Syringa wolfii
101. Harilik lumimari - Cornus albus
102. Siberi kontpuu - Cornus alba
103. Võsund kontpuu - Cornus stolonifera
104. Taraenelas - Spiraea chamaedryfolia
105. Kännasjas enelas - Spiraea corymbosa
106. Harilik kuslapuu - Lonicera xylosteum
Tatari kuslapuu - Lonicera tatarica
107. Harilik sarapuu - Coryllus avellana
108. Söödav kuslapuu -
109. Kurdlehine roos - Rosa rugosa
110. Harilik kukerpuu - Berberis vulgaris
111. Thunbergi kukerpuu - Berberis thunbergii
112. Harilik elupuu - Thuja occidentalis
113. Amuuri liguster - Ligustrum amurensis
114. Läikiv hõbepuu - Elaegenus commutata
115. Mustijas ubapõõsas - Cytisus nigricans
Alpi seedermänd - Pinus cembra
Õierikas ebajasmiin - Philadelphus floribundus
116. Peajas toompihlakas - Amelanchier spicata
117. Harilik pihlakas - Sorbus aucuparia
118. Leinapihlakas - Sorbus aucuparia “Pendula”
119. Näsaline ebaküdooaia - Chaenomeles japonica
120. Magesõstar - Ribes alpinum
121. Kuldsõstar - Ribes aureum
122. Mustsõstar - Ribes nigrum
123. Punane sõstar - Ribes vulgare
124. Harilik ploompuu - Prunus domestica
125. Ühekojaline viirpuu - Crataegus monogyna
Harilik liguster püraiamiidjas vorm - Ligustrum vulgare “Pyramidalis”
Harilik kikkapuu - Euonymus europea
126. Metsõunapuu - Malus sylvestris
Suur läätspuu - Caragana arborescens
127. Liivläätspuu - Caragana arundinacea
128. Harilik haab - Populus tremula
129. Harilik pihlenelas - Sorbaria sorbifolia
130. Amuuri põisenelas - Physocarpus amurensis
Elumaja ümbritsev õu ja aed
Harilik elupuu - Thuja occidentalis
Hall pähklipuu - Juglans cinerea
131. Harilik põõsasmaran - Potentilla fruticososa
132. Lõhnav kuslapuu - Lonicera caprifolium
133. Sinine elulõng - Clematis viticella
134. Alpi elulõng - Clematis alpina
135. Hariliku elupuu püramiidjas vorm - Thuja occidentalis f. pyramidalis
136. Hariliku elupuu vorm “Väike pärl” - Thuja occidentalis “Little Gem”
137. Jaapani enelas - Spirea japonica
138. Naistepunalehine enelas - Spirea hypricifolia
139. Väike kikkapuu - Euonymus nana
140. Jugapuu - Taxus baccata
141. Torkava kuuse hõbejas vorm - Picea glauca
142. Küpress (määramata)
143. Hiina kadakas - Juniperus chinensis
144. Sabiina kakadakas - Juniperus sabina “Mas”
145. Sabiina kakadakas -
146. Hariliku lodjapuu vorm Lumepall - Viburnum opulus “Roseum”
147. Harilik metsviinapuu - Parthenocissus quinquefolia
148. Väike mandlipuu - Prunus nana
149. Kaunis veigela - Weigela praecox
150. Puishortensia - Hydrangea arborescens
151. Läikiv tuhkpuu - Cotoneaster lucidus
152. Harilik pukspuu - Buxus sempervirens
153. Väike igiali - Vinca minor
154. Pajulehine enelas - Spiraea salicifolia
155. Altai sinienelas - Spiraea altaiensis
156. Douglase viirpuu - Crataegus douglasii
157. Leinasaar - Fraxinus excelsior f. pendula
158. Hiina sidrunväändik - Schisandria chinensis
159. Harilik näsiniin - Daphne mezereum
160. Punane ubapõõsas - Cytisus purpurenses
161. Liiv-kirsipuu - Prunus bessey
162. Viltjas kirsipuu - Prunus tomentosa
163. Berliini pappel - Populus berolinensis
--------------------------
Pöetud hekke elumaja ja lähema ümbruse alal:
Mage sõstar 27 m
Harilik sirel 30 m
Harilik elupuu 15 m
Ungari sirel 25 m
Harilik kuusk 82 m
Suur läätspuu 16 m
Sarapuu 25 m
Kokku 220 m
Vabalt kasvavaid elavtarasid:
Suur läätspuu 30 m
Harilik sirel 20 m
Kokku 50 m
Metsapargis elavtarasid:
Taraenelas 10 m
Harilik lumimari 25 m
Harilik sirel 60 m
Ungari sirel 10 m
Kokku 105 m