Endise läänemaa lõunaosa,s.o. Velise ja Vigala,osalt ka Kullamaa valdu nimetati kunagi Läänemaa viljaaidaks, mida siinne piirkond ka tõesti oli. Sügavapõhjalistel saviliiv ja liivsavi muldadel kasvasid korraliku harimise ja väetamise juures väga head teravilja ja linasaagid. Statistika Keskbüroo andmetel olid näiteks 1939. a Märjamaa konvendis (Velise, Vigala ja Märjamaa vallad) saagiandmed järgmised: rukis 1558, talinisu 1478, suvenisu 1229, oder 1159, kaer 1205, segavili 1167, kartul 9486, linakiud 1593 kg/ha.
Need olid maakonna kõige kõrgemad saagid. Ligilähedased olid vaid Lihula ja Kullamaa konventide näitajad. Teised jäid kaugele maha. Enamusel Velise valla territooriumil eeldas pinnas ka puuviljanduse arendamist, millest käesolev püüab anda lühikese ülevaate.