Jädivere vabatahtlik tuletõrje ühing registreeriti 21. juulil 1933. a. Juhatuse asukoht Vigala vallas Jädiveres. Aasta varem asutati Vigala valla teises otsas Vana-Vigalas Vigala VT ühing. Jädiveres oli mõtte algatajaks kohalik tööstur Kaarel Adamson, kel oli sae- ja lauavabrik, riidevärvimise töökoda, sindlisaagimine jne. Asutajate liikmete hulgas olid veel Arkadi Säästla, Madis Reimer ja Tõnis Hindrov. Viimane oli ühingu sekretär ja hiljem, peale Vigalaga ühinemist Jädivere kogu vanem. Nimetada tuleks veel varahoidjat Eduard Emmot, aseesimeest Madis Rebassood ja laekurit Jüri Pääsukest.

Kunagine aseesimees, Madis Rebassoo, kes praegu 82 a vana, meenutab: “Ühing oli väiksearvuline. Meil oli vaid üks käsiprits. Harjutusi tegime aga sageli. Peaaegu iga pühapäeva hommikul viisime pritsi parki jõe kaldale ja proovisime kiiruse peale (Jädivere asula asub pargi serval, Enge jõe kaldal). Käisime ka Päärdu meestega võistlemas. Suvel pidasime pidusid Jädivere pargis, talvel Manni vanas koolimajas. Naisjaoskonda meil ei olnud, aga pidudel korraldamisel olid naised alati abiks. 1934. a olid meie samariitlaste kursused. Eesti punase risti selts neid korraldas.

Adamson muretses ka ühe vana auto. See sai korda tehtud ja sellega käisime tulekahjudel. Mõned põlemised on veel meeles. Pallinal Kivinukil põles üks elumaja. Sellest saime jagu ja kustutasime ära. Midagi põles kord Vigala köstri juures. See oli üks väiksem põlemine. Üks suurem tulekahju oli Avaste külas, kus põles Kalso talu elumaja. Neid tulekahjusid oli rohkemgi, aga aega on niipalju mööda, juba varsti pool sajandit ja enam ei mäleta.

1939. aastal ühing liideti Vigala VT ühinguga ja jäi tegutsema omaette Jädivere koguna.

Jädivere VTÜ liikmed Jädivere pargis peomeeleolus 1935. a

Jädivere VTÜ jaoskonnavaheline köievedu

Jädivere VTÜ käsipritsisalk