1931. aastal alustas Nurtus tegevust Nurtu Perenaiste Selts. Nurtu Noorrahva Ühing ei pakkunud oma piirkonna naisperele küllalt huvialaseid tegevusvõimalusi ja nii organiseerisid naised omaette naisorganisatsiooni. Samasugune olukord oli ka Valgus. Velisel näiteks naisorganisatsiooni küsimus omaette üles ei kerkinud, kuna naistele vajalikud kursused korraldas juba ammu Põllumeeste Selts ja hiljem ka Tuletõrje Ühing.

Kui Valgu Maanaiste Seltsi liikmed oma tegevuses piirdusid vaid kodumajanduslike kursuste korraldamisega ja muu oli vähem tähtis, või organiseeriti koos Haridusringiga, siis Nurtu naised olid hoopis aktiivsemad. Kursused olid küll esmased ja neid korraldati mitmeid ja sageli, mida kinnitavad juurdelisatud fotod, sest muud kinnistust pole säilinud. Aga sellest jäi neile üksinda väheseks ja alustati ka näitekunsti viljelemist. Seda tehti väga suure innuga ja haarati lõpuks initsiatiiv Noorrahva Ühingu käest oma kätte. Kahe seltsi vahel algas omavaheline võitlus ja ega see just positiivselt piirkonna seltsielule ei mõjunud.

Käsitöökursusest osavõtjad.
I rida: Meta Saaliste (Saaliste), Senna Vaarpuu (Männiku), ?, kursuste juhataja, Mahta Oviir (Silla).
II rida: Anette Järv (Posniku), Marie Kamarik (Vanakooli), Alviine Puri (Puri), Hilda Halliste (Aruma), Ida Saalep (Kopli), Leida Ameerikas (Riista).
III rida: Amanda Veedam (Saue), Elli Grünlich (Madise), Liisa Voore (kooli), Erna Ilmand (Hendriku), Hilda Väli (Aasa), Liisa ... (Kõrtsu), ?.

Perenaiste Seltsi mõtte kandjaks ja üheks seltsi asutajaks oli väga energiline Nurme-Uuetoa talu perenaine Aliine Saaliste. Temast sai ka esimene esinaine ja tema väsimatu teotahe oligi Nurtu Perenaiste Seltsi tegevuse edu aluseks.

Jaan Saaliste (1907-1980) meenutas:
"Perenaiste Selts korraldas ekskursioone Lõuna-Eestisse ja mujale. Arendas ka sporditegevust. Oli juhus, kus Perenaiste Selts tegi peo rahvamajas (Lensmanni majas). Seal oli peolisi murdu - 30 inimese ringis. Samal õhtul tegid Noorrahva Ühingu mehed Nurme küünis tantsuõhtu ja koos oli inimesi vaid mõnikümmend."

Keedukursusest osavõtjad.
Helmi Siinmaa (Mulgu), Elsa Kalm (Koorejaam), kursuse juhataja, Mari Ameerikas (Päärni), Liisu Väli (Aasa), Liisa Voore (kooli).
II rida: Aliine Puri (Puri), Asta Liivmaa (Oja), Linda Vahtra (Jüri saun), Ida Saalep (Kopli), Härta Burmeister (Uustalu), Marie Kamarik (Vana-Kooli), Amanda Veedam (Saue), Salme Kamarik (Vana-Kooli), Alviine Saaliste (Oti).
Hilda Halliste (Aruma), Liisi ... (Kõrtsi), Senna Vaarpuu (Männiku), ?.

Perenaiste Selts õppis ära opereti “Viinamäe Liisi”. See oli ühele väikesele maaseltsi näitegrupile suur töö, aga mäng läks väga hästi ja suure menuga. Tükis oli palju laulu ja muusikat. Oli vaja ka päris muusikalist juhti. Sel ajal töötas Nurtus kraavihallina üks Liivandi nimeline mees ja sai selle tööga väga hästi hakkama.

Lugu sai nii populaarseks, et seda mängiti 13 korda. Väljapool Nurtut käidi seda mängimas Kaismal, Vändras, Valgus, Velisel, Kesk-Vigalas ja kõiki mängukohti polegi enam meeles Muidugi mängiti ka veel teisi näitemänge.

“Niskamäe naised” 1935. aastal.
Istuvad: Arseeni Eik (Silla-Vanatoa), Evald Ester (Rätsepa), Marta Järv (pood), Hilda Saaliste, Elmar Vahtra (Saaliste), Jaan Halliste (Paisuotsa), Elsa Kalm (Meierei), Jüri Kamarik (Vana-Kooli).
II rida: Alfred Saaliste (Uue-Nurme), Herta Grünberg (Metsavahi), Liine Saaliste, Salme Halliste (Paisuotsa), Elve Saaliste (Uue-Nurme), Salme Kamarik (Vana-Kooli), 
III rida: Andres Puri (Rootsi), Mahta Oviir (Silla), Artur Saaliste (Saaliste), Olga Saaliste (Paju), ?, Alma Laasi (Villemi), Alfred Kalm (Meierei).

Nurtu Perenaiste Seltsil olid samuti nagu Valgu naistelgi muretsetud suuremas koguses toidunõud, laudlinad ja muu toiduvalmistamiseks ja lauakatmiseks vajalik. Toidunõusid laenutati ka külas soovijatele, perekondlike sündmuste korraldamise juhtudeks, kel omal vajalikul arvul nõusid ei olnud.

1939. aastal saab Perenaiste Seltsi esinaiseks Liisa Voore. Siis aga enam nii “suuri” ettevõtmisi ei toimu. See oli, nagu kõikjalgi lõpuaasta.

Kes need tragid ja agarad naised kõik olid, on lugeda fotode alltekstidest. Kahjuks on kirjapandu Nurtu Perenaiste seltsitegevuse kohta väga napp ja paljugi sellest jääb teadmata, sest aeg on siin olnud karm ja kõik selleks vajaliku hävitanud.

Et Nurtus aga tragid, naised olid, kinnitab artikkel “Lääne Elust” , nr. 5. neljandast märtsist 1931. a. Siis oli alles algus, aga juba:
“Põllumajanduslik päev Nurtus korraldati kohapealse perenaiste seltsi poolt, oma tragide juhtide eestvõttel 1. märtsil 1931. a.
Kõnelesid: kohalik agronoom Kiindok, Seakasvatuse Seltsi nõuandja Peedov ja Kullamaa agr. Puusmann. Vaatamata äärmiselt halbadele ilmastiku oludele, tuisule ja külmale, oli päev inimesi kokku tõmmanud üle 100.”

Lähemal ajal algavas samas koolimajas keedu ja kangakudumise kursused.

Vorstivalmistamise kursused Tarvastu talus.
Ees: Amanda Veedam (Saue), Ada Korkmann (Tarvastu).
I rida: Ida Saalep (Kopli), Olga Saaliste (Paju), Marta Oviir (Silla), Liide Saaliste (Paju). 
Tagareas: Eeri Korkmann (Tarvastu), ?.