Päärdu asuküla

Üks neljast valla asukülast, mis hakkas kujunema alles peale mõisamaade jagamist eelmise Eesti Vabariigi maareformi järel kahekümnendate aastate algul.
Küla maad asusid Päärdu jõe käärus. Maid läbivad Tallinn - Pärnu ja Velise - Päärdu maanteed.
Põllumaad olid kiilutud Velise metskonna Päärdu vahtkonna ja jõe vahele.
Nagu nähtub 1922. aasta andmetest, olid enamus hilisemaid Päärdu mõisa asunikke endised mõisatöölised ja elasid mõisahoonetes.
Eraldatud asutalude maad olid väikesed, suurim eraldus tehti viimasele mõisa omanikule Bruno Steinile, 32 hektarit. Üle kahekümne hektari olid veel Söödi, Sillaotsa, Tänavaotsa, Männa ja Sipelga. Ülejäänud väiksemad.
Nii väikesel maalapil mingit edasiminekut ega võimalusi loominguliseks arenguks polnud. Ei saadud siin korralikult hakkama maa hooldamisegagi, sest nii väikesel talul ei olnud võimalik kahte hobust pidada. Polnud võimalik ega tasuv muretseda koristusmasinaid ja kõik põllutööd tehti käsitsi. 
Siinkandis otsiti sageli lisa päevatöölisena või tehti mõnd käsitööd. Sageli oligi selliste väikeste talude nimeks käsitöökoht. Seega ei avaldanud Päärdu asunduse talupidajad mingit mõju valla põllumajanduse arengule. Samas ehitati külas korralikud hooned ja neid hoiti ka korras. 
See korraarmastus on kandunud edasi ka tänapäeva. On need siis kunagiste külade järeltulijad või mujalt elama asunud. Päärdust läbi sõita on kena, hooned on remonditud, värvitud ja ümbrused korras.

Sillaotsa talu

Maad asusid vahetult jõe ääres ja ulatusi jõge ületava silla juures maanteeni ja talu nimeks saigi Sillaotsa. Sõjamöll ulatus oma hävinguga ka siia küla maadele. Tules hävis Sillaotsa talu laut ja maja sai pommidest kahjustada. Maja ehitati uuesti üles, laut taastati osaliselt.
Paigas elab viimase peremehe lesk pojaga. 


Aasa talu

Asub, nagu nimigi ütleb, jõe ääres. Sõda hävitas ka siin talu hooned. Ehitati need uuesti üles ja elatakse siin edasi.


Männa talu

Oli üks küla eeskujulikumaid. Sõjatuli siin kahju ei teinud ja korras hoonetes elatakse tänaseni.


Kangro talu

Keset riigimetsa asus kolm väiketalu. Maja ümber oli umbes pool maadest ja heinamaa tükk eraldi. Ära siin elati, kui hästi , ei tea, aga kodupaik on olemas ja elatakse siin tänaseni. Siin on kaks Kangro talu. Kangro-Vanatoa ja maade ääres kolmehektarine Maie nimeline elupaik.


Söödi talu

Oli samuti üks küla silmapaistvamaid talusid, aitas sellele kaasa talu suurus. Mõisa ajal oli siin üks aitasid. Korralikud hooned ja elamine on siin ka praegu.

Metsavahi

Siin asus 1922. aastal Koka saun. Hiljem ehitati samasse paika Päärdu metsavahi maja. Vahepeal oli maja tühi ja kippus lagunema. Nüüd on maja omanikuks taas samas metsavahi ametit pidav mees. Kaua aastaid oli siin metsavahiks Aleksander Idvand ja Idvandiks kutsuti ka seda maja.
Viimane Päärdu vahtkonna metsavaht elab paigas edasi. 

Sipelga talu

Praeguste talu hoonete lähedal jõe ääres oli mõisa ajal Sipelga saun. On teada, et saunas käisid mõisatöölised õhtuti koos ja Mihkel Aitsam üle jõe asuvast Pipra-Vanatoa talust käis neile ajalehti (Kiir, Valgus jt.) ette lugemas ning riigis valitsevat olukorda selgitamas. Siin valmistuti 1905. aasta revolutsiooniks.
Sipelga talus oli töökas rahvas, hooned praegugi korras. Asergid, eestistasid Aasamaaks, elavad siin praegugi.


Pondi talu

Hooned põlesid sõja ajal maani maha, uuesti üles ei ehitatud. Elanikud läksid mujale ja seda elupaika pole enam tunda.


Tänavaotsa talu

Seda talu tabas sõjakeeris esimesena. 1941. aasta 8. juulil süttisid lennuki pommist talu hooned ja põlesid maani maha. Ehitati uuesti üles ja on tänaseni korras ja hooldatud, asuvad vana Tallinn-Pärnu maantee ja Velise tee nurgas. Rahva seas kohta Tänavaotsa nime all ei tuntud, kutsutakse siiani perenime järgi Meeleseks.


Sirina talu

Hooned asuvad uue maantee ja Velise tee nurgas. Siin eluhoonet päris valmis ei jõutudki ehitada. Küll rajati siin küla üks suurimaid õunaaedu. Talu rajaja, Jüri Pipar, elas siin veel hiljaaegu.
Elatakse siin veel praegugi. 


Kossi

Selline nimi anti endisele mõisasüdame talule. Seda pidas Stein kuni Hitler sakslased Eestist ära kutsus. Elu ja tegemised olid siin tagasihoidlikud.
Majad hävinud. 


Kooli

See maa, peamiselt mõisapargist, oli eraldatud Valgu koolile.
Majad hävinud.


Vambola talu

Siin asus nagu Söödilgi mõisa ait, sellest oligi ehitatud asutalu eluhoone. Hooned korras praeguseni ja asustatud järglaste poolt.


Arude

Siin oli põllutükk vana Tallinn-Pärnu ja Velise maantee ristmikul. Hendrik Rokk ehitas siia kaupluse, kaua aega oli samas majas Märjamaa ETKVLi Päärdu kauplus. Pood kolis teise hoonesse ja maja on H. Roka laste käes. Talle kuulus tükike maad veel üle maantee, mis kandis samuti Arude nime.


Paisuotsa

See oli väiketalu Päärdu silla otsas. Jüri Martingul (eestistas Martojaks) oli siin maja koos mehhaanikatöökojaga.
Hoone praegu linnarahva käes.


Sirtsu

Väike maja, mida 1922. aastal saunaks kutsuti, on praegu alles. Hiljem saadi juurdelõiget ja maad sai kokku üle viie hektari.
Hoone on hävinud. 


Oja

Väike maatükk, maja vana Tallinn-Pärnu maantee ääres oja kaldal. Siin tegi Mihkel Pipar sepatööd.
Maja on järglaste käes ja hooned korras. 


Kallaste

Sama suur väikekoht kui Oja ja asus selle naabruses jõe ääres. Siin elatakse praegugi.
Hävinud hoonete asemele on ehitatud uued.

Haagi (võõraste käes suvilaks), Maanteeääre (hävinud) ja Pipari (koht asustatud) olid väikesed maatükid suurusega 4-8 hektarit, ka siia ehitati elumajad peale. Suurem osa maast oli heinamaa ja mets, põldu vaid mõni vakamaa. Neid kutsutigi käsitöö kohtadeks.
Veel tuleb mainida Aarde nimelist maatükki. Kuulus see kauaaegsele Päärdu koolijuhatajale Gustav Albergile (hilisem Kustas Algmaa). Elamut siin ei olnud.

Rahva hulgas valitses üksmeel, nagu Vene külaski. Osaleti aktiivselt Päärdu seltsielus.

Siingi on Päärdu rahvas minemas Märjamaale peoõhtule

1949. aasta kevadel panid kahe küla talupidajad paika rajajooned Vambolakolhoosile. Esimene esimees oli Anton Arusaar, ta oli siia tulnud sõja ajal ja kohaga tal varasemaid sidemeid ei olnud. Paari aasta pärast liituti.

Päärdu asuküla majavaldajad 1922. aastal

Päärdu asuküla talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal