Ojaäärse

Koos Nurme külaga kanti kauges minevikus Oese küla nime, viimane aeti Nurtu mõisa rajamisel elanikest tühjaks. Kui hakati uuesti mõisamaid taludeks mõõtma ja kruntima, said siia Nurtu piirkonna ühed suuremad talud, nagu Saaliste, Tarvastu ja Rätsepa. 
Need suuremad andsid siin, nagu Nurmeski, külale oma näo. Olid suuremate talude maadki teistest märgatavalt paremad, põllud jõe- või ojaäärsed. 

Võimalused olid head, aga siingi kummitasid just suuremaid talusid võlavekslid. Läks nii, et peale uhke elamu ja laste kõrges koolis käimise rohkemat teha ei suudetud.

1989. aastal toimunud Nurtu külade kokkutulekul sai oma küla kivi ka Ojaäärse.

Nurme küla Hendriku talu peremees kirjutab oma mälestuste raamatus neist aegadest:
...Maaparanduse tööd lõpetasin ettenähtud põllutorutuse 9,5 hektaril ja karjakopli 66 hektaril. Peaveejooksukraav meie krundist Kaaleniidu karjamaast läbi Aliste ojasse. Piirikraavid ja niidul lahtised kraavid sisse kaevatud, kõik oma talu ressurssidega, ilma laenu tarvitamata. Selleaegne laenu tarvitamine oli talupidajale kõrge laenuprotsendi tõttu poomisnööriks. Sellepärast ka ei tarvitatud Hendriku talus laenu. Naabritalud, kes tarvitasid laenu pärandusmaksude, hoonete ehitamise, masinate ostmise ja maaparanduse jaoks, ei jõudnud neid tasuda. Õnneks päästis Nõukogude võim talupidajad võlaorjusest...
Ojaäärse küla piirides asus Nurtu süda. Siin asus koolimaja, oli kaks kauplust, oli Sillaotsa talu sae- ja jahuveskid.
Ojaäärse külas võttis maad marurahvusluse hoiak, sellesse oli haaratud ka osa Nurme küla inimesi. Kasvas välja Nõukogude võimule vaenulik õhkkond, mille tulemuseks oli häving ja kaos.


Sillaotsa talu

Üks Ojaäärse küla suurematest taludest. Peremees Hans Laurik ehitas lisaks talu majandamisele sae- ja jahuveski. Siin said Nurtu kolme, aga ka Nurtu-Nõlva küla talupidajad jahvatada oma jahvatamised, saagida ja hööveldada lauad. Nii oli see väga vajalik ehitus. Töötas see gaasigeneraatoriga. Veski on alles ja töötab tänaseni, nüüd juba küll elektri jõul. Ka talu hooned on mingil kujul alles, pereliikmed aga kõik ajatuules laiali kantud.


Rätsepa talu

Oli teine küla suurem talu. Peremees Tõnis Ester ehitas jõe kaldale maantee äärde uue hoone ja pidas seal poodi. 1922. aastal majas poodi veel ei olnud. Hiljem kauples siin Hendrik ülem, läks aga ära Valgu, kus sai asutalu ja hakkas ka seal poodi pidama. Viimati kauples Rätsepa poes Kohtru külast Mihkli talust pärit Evald Burmeister.
Hooned on enamuses lagunenud, elumaja asemele on ümber ehitatud väike elamu. Ka siinsed pereliikmed on ammugi lahkunud.

Saaliste talu

Oli piirkonna kõige suurem talu, ligi kaheksakümmend hektarit, sellest põldu 28 ha. Lisaks hulga väga ilusat metsa. Peale talu majandamise siin muu kõrvaltegevusega ei tegeletud. Muidugi elati siin suurtaluniku elu, kuid kimbutasid ka võlad. Pereliikmed on nii või teisiti ajarataste alla jäänud, inimsaatused olid siin mitmeti traagilised. Perepoeg Richard on filmi “Lehed langevad” peategelane. Talu hooned on lagunenud, elumaja asemele on ehitatud suvila.
Paigas elatakse alaliselt. 

Jeerik Indrek ja Triinu Rätsepalt

Tarvastu talu

Siin talus ehitati piirkonna kõige suurem elumaja (23 tuba). Millegi muuga talu välja ei paistnud. Pereliikmed sõjakeeristesse haaratud ei olnud, kuid kodutalust läksid noored laia ilma siiski. Uhke elumaja on alles. (Uhkema häärberi ehitamisel oli põhiliseks võistlejaks Madise talu)
Kasutusel suvilana. 


Kaaleniidu talu

Oli üks viiest talust, mis Ojaäärsele oma näo andsid ja ka mingil moel oma jälje jätsid. Kunagi oli talul aurukatel, peremees müüs selle maha ja ostis traktori. Külameistrimees J. Lensmann ehitas viljapeksumasina ja siis käidi taludes vilja peksmas. Hiljem osteti omatehtud masina asemele uus Rootsi firma “Munktell” peksumasin. Siingi valitses suurtalu vaim, hooned olid ruumikad, enamus neist on osaliselt säilinud, inimesed elavad sees. Omapere inimesed on talust ammugi läinud. Küla viis suuremat talu elasid väliselt toredat ja jõukat elu, seespool aga võideldi võlaprotsentidega. Olid neil paremad võimalused talu välja arendamiseks; tõuaretuseks, uudismaa harimiseks, ajakohaste tootmishoonete ehitamiseks, siiski seda ei tehtud.
Omanike käes endiselt, kuigi sees ei elata. 


Kooli talu

Alates 1856. aastast töötas siin Nurtu vallakool, ühtejärge ligi 30 aastat. Koolmeistriks oli Peeter Kamarik. Kui Silla talu maadele ehitati uus koolimaja ja koolitöö sinna üle kolis, ostis õpeteja Kamarik ära senise koolimaa ja hakkas talu pidama. Talu nimeks saigi kooli. Elati tavalist viisi, koht oli korras, aga millegagi esile ei trügitud. Talu hilisem peremees, Peetri poeg Jüri Kamarik oli mitu aega Velise vallavanemaks. Talu hooned on veel alles, aga alalisi elanikke neis pole, lapsed on elupaiga leidnud mujale.
Suvilana omanike käes. 


Matsi talu

Oli tavaline talu, nagu neid vallas sadu. Eluhoone on ümber ehitatud ja majas elatakse.


Matsi-Uuetoa talu

On põhitalust eraldatud. Majapidamiselt oldi tavalisel järjel. Meenutama peab peremees Jüri Masingu seltskonnatööd. Ta võttis osa ühingute ja seltside tööst, juhatas ikki aastaid Nurtu pasunakoori. Perenaine hoolitses väga talu ümbruse heakorra eest.
Järglased elavad paigas edasi. 


Aliste talu

Oli oma saavutustes tagasihoidlik. 1950. aastal jäi talu tühjaks ja hooned likvideeriti maaparanduse käigus.

Aliste-Uuetoa talu

Talu maad eraldati Aliste talust, nimi siingi seepärast Uuetoa. Elu oli ka siin tavaline ja harilik. Talu elumaja on veel alles ja asustatud.
Tänaseks siiski tühjaks jäänud, viimane peremees jõudis veel alustada palkmaja ehitust. 

Heina talu

Siin püüti uuema poole. Siin oli traktor ja mõisaajast pärit peksumasin. Ehitati uued hooned. Pererahval oli seiklusi ka sõjajärgsel ajal. Hooned on alles ja perenaine neid hoidmas.


Oja talu

Maad eraldatud Heina talust. Siin oli aurukatel ja saeti ka laudu kuni sai valmis igati kaasaegne Sillaotsa talu saeveski. Perepoeg Edgar sattus kurjale teele. Kunagist majade kohta pole enam võimalik leida, see kadus maaparanduse käigus. Külarahvas tundis talu ennekõike Heina-Madise nime all, vanaperemehe eesnime järgi. Oja nime ei kasutatud.
Siin elatakse pidevalt sees. 


Tõstama talu

Rahvas tundis jällegi vaid kahte Silla talu, sest see oli samuti kunagi poolitatud. Talu peremees oli loomavelskrina vajalik inimene kogu vallas. Loomatohtreid oli veel Vana-Vigalas ja Märjamaal, aga need olid kaugel (Nurtust Märjamaale on 30 km Vigalasse veel rohkem). Tõstama peremees oli alati abivalmis aitama. Elumaja on hästi remonditud ja asustatud, kuigi mitte oma kunagiste pereliikmete poolt.
Suvilana sugulaste kasutada. 


Silla talu

Siit talust on välja kasvanud mitmed tuntud Oviiride sugupuu esindajad. Oviiride osakaal Nurtu hariduse- ja kultuurielus on olnud määrav. Seitse aastat pidas Nurtus vallakoolmeistri ametit Madis Oviir. Tema käe all tegutsesid Vigala kihelkonna esimene pasunakoor, sega- ja meeskoorid. Madise vend Jüri oli tuntud revolutsionäär, kes oli 1905. aastal Velisel M. Aitsami ja I. Pauluse kõrval üks ülestõusu organiseerijaid.
Silla talu peremees Jakob Oviir ehitas siia kõik uued hooned ja talu oli korras, peremees elas siin veel hiljaaegu. Talu maile on ehitatud juba kaks koolimaja. Siin oli viimane vallakooli hoone ja 1929. aastal sai valmis selle aja kohta moodne koolihoone. Vallavalitsuses oli selle pärast palju vaidlusi, sest hoopiski viletsamates ja kitsamates tingimustes olid Valgu ja Velise koolid. Kuna aga vallavanem J. Kamarik oli Nurtu mees, jäid teised kõrvale. Ometi oli Nurtus laste arv väike. Tõenduseks lõik M. Ilmandi (Gildemanni) märkmikust:
“7. jaanuaril 1888. aastal. Samal päeval sündis ka Nurme küla Vana-Kõrtsu talus poeglaps. Ka koolis käijate arv oli minu koolis käimise ajal suurem, neljakümne lapse ümber. Sajandi keskpaigas õpib Nurtu algkoolis 15-20 last.”
Nurtu kool suleti 30. mail 1964. aastal. Maja on poolenisti tühi ja lagunemas.
Majas elatakse, enamik hoonet siiski tühi.

Pärna talu

Talu asub külast eraldi heinamaade keskel. Elati siin jõukalt, siin oli mootoriga ringi aetav Rootsi firma “Svecia” viljapeksumasin. Talu hooned on hoitud korras.
Järglased elavad paigas suveti. Olgu märgitud, et talus pole tänaseni elektrit.

Kaevupump on siin talus toas ja kasutuses eelmainitud põhjustel tänaseni, peremees Jaan Poltav

Pärnal on veel säilinud reheahi.

Oja talu

Väiketalu, kus peremehi on olnud mitmeid, aga ükski neist pole talu elu ja vajadusi tõsiselt lõppenud. Hooned on siiani alles ja ka asustatud.


Lillemaa talu

Kolmekümnendate algul sai Pärna talu lähedalt 17,57 hektari suuruse heinamaatüki uudismaa taluks. Peremees Mihkel Viisut ehitas siia elamu ja haris tüki põldugi, siis aga hakkas piinama haigus, tuli sõda ja jäeti senine töö sinnapaika ning koliti minema. Lühikeseks jäi selle talu elulugu.


Lebinese

Jüri Oviir ehitas siia, Kaelase ja Kohtru küla tee risti maja ja pidas siin poodi. 1906. aasta jaanuari algul põletas kindral Bezobrasovi karistussalk maja maha. Sugulaste abiga ehitati aga hoone uuesti üles. Jüri ise peale revolutsiooni siin enam ei kaubelnud, majas oli Nurtu Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kui see pankrotti läks, maksis Hendriku talu peremees Madis Ilmand liikmete osamaksud välja ja pani kaupluse oma käe peal käima
Lebinese nimi pärineb ajast, kui siin oli veel Oese küla. Siis olnud jõe kaldal kaks Lebinese talu. Majas on ka praegu Märjamaa Tarbijate Kooperatiivi kauplus.
Tegutseb kauplus ja sidejaoskond. 


Matiiseni

Paika tunti varem Sillaotsa sauna nime all, asus koht Sillaotsa talu maal. Hiljem saadi juurdelõiget ja talu uus ametlik nimi on elanike perekonnanime järgi. Maja alles ja asustatud.


Soopa talu

Oli ka varem vaid majaaluse maaga Soopa saun. Ka siin saadi juurdelõiget ja kadus sauna nimetus. Elupaika koolimaja taga meenutavad vaid kolm õunapuud.

1922. aasta materjalides mainitud Einametsa sauna enam ei mäletatagi.
Tarvastu sauna teatakse, aga maa pealt kadunud seegi.
Selline oli Ojaäärse küla elu lugu, parem polnud see ka Nurme külas.
Madis Ilmand (Gildemann) on kunagi teinud oma koduküla, Nurme, kohta statistikat. Sajandivahetusel elas siin 123 inimest, 1960. aastal vaid 62, 1970. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 53 elanikku, 1984. aastal 39.
Analoogiline on olukord ka Ojaäärse külas. 1970. aastal oli külas 54 inimest, 1984. aastal oli see arv kahanenud 42le

Ka siin oli 1949. aasta pöördeline. Asuti looma uut elu, siin loodi kolme küla peale kaks kolhoosi. Nurme küla ja Ojaäärse lõunapoolne osa moodustasid Nurme kolhoosi. Esimeheks valiti Jaan Lauter Nurme talust, arveametnikuks Martin Ilmand Hendrikult. Kontor asus Tõnu talus
Ojaäärse küla põhjapoolne osa ja Kohtru küla ühinesid omaette kolhoosiks ja nimeks pandi Jõud. Siin valiti esimeheks Jaan Saaliste Paju-Uuetoa talust ja arveametnikuks Ellen Leola Kaldalt.

Ojaäärse küla majavaldajad 1922. aastal

Ojaäärse küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute vahekord 1939. aastal