Nääri

Neeva talu

Peremees Jaan Halliste peres lapsi ei olnud ja talu päris Võeva küla Nisumaa talust pärit kasupoeg Anton Salmistu. Praegu elab seal viimase poeg Jaan.
 

Tamme talu

Hooned olid vahetult Raikküla-Valgu tee ääres. Viimati elas majas Jüri Seemeri poja Juhani abikaasa, kes kolis Neeva tallu oma tütre juurde. Maja oli tühi ja läks seal ööbinud metsatööliste käes põlema. Kõrvalhooned olid juba enne lagunenud.
 

Männiste metsavahi maja

Põline, veel mõisaajast pärinev metsavahtide elupaik. Peale Taavet Martensoni on seal metsavahi ametit pidanud Karl Valdek ja Elmar Nolling. Hoone asub vahetult Raikküla-Valgu tee ääres.
Pikalt tühjana seisnud hoonet taastatakse.
 

Tõo kõrts ja talu

Vana kõrtsihoone oli sama tee ääres Männistelt kilomeetri jagu Raikküla poole. Uus maantee on õgvendatud ja hoone asupaik teest 300 meetrit eemal. Täna tuletavad selle kunagise teelõigu nii tähtsat peatuspaika meelde vaid mõned sirelipõõsad. 
Elust selles paigas jutustas Liisa Laanet (Kolunbus), kes siin sündinud ja kasvanud:
“Minu vanaisa pidas siin veel kõrtsu. Kõrts töötas viimati aastal 1872. Parun Pillar ostis omale auto juba enne 1905. aastat. Maantee läks just kõrtsi ukse alt läbi, aga tee äärtes karjaaedu ei olnud. Aiad põldude ja karjamaa vahel jooksid maanteega risti ja maantee kohal olid aedadel väravad. Olin siis väike tüdruk ja võtsin alati, kui saksad juhtusid sõitma, nende eest väravad lahti ja panin järelt kinni. Paruniproua andis kompvekki või õunu, parun ei andnud aga kunagi.
Mäletan, et Rapla laada päevade eelõhtul tulid lihunikud alati loomadele Tõole vastu.”

Liisa mäletab veel hästi ka oma kolme kooliaastat: 
“Valgu vallakooli läksin 1903. aastal. Olin siis kümneaastane. Õpetajaks oli Laurik. Ta ei õpetanud hästi ja lasti lahti. Siis tuli Mihkel Lauter. Tema ajal käisin koolis kaks aastat. Lauter oli kuri õpetaja. Kes pahandust tegi, see lineikat (joonlaud) sai. Aga õpetas hästi. Õpetaja vend Ants oli ka Mihkli juures koolis. Oli väike valge peaga poiss, õppis hästi. Kaugemalt lapsed olime ööseti koolimajas. Esmaspäeva hommikul tulime ja laupäeva õhtul läksime. Mäletan, et ükskord tuskas laupäeval, Mihkel meil tuisuga koju minna ei lubanud. Andis süüa ja koju sain alles järgmisel päeval.”

Peale Kolumbuste pere Tõolt ära minekut oli see mõned aastad tühi. Siis tuli rentnikuks Jaan Parnabas, kes oligi viimane selle talu pidaja.


Sõeru saun

Kutsuti ka Pikamaa ja Uustalu saunaks, sest saun oli nende talude piirialal. Teisel pool oli riigimets. Saunas elasid Riibergid. Poeg Jaan abiellus Veski küla Nurga talu peretütre Triinuga ja rajasid hiljem Nurga-Uuetoa talu. Kuna sauna lähedal oli ka teisi saunu ja väikekohti, kutsuti piirkonda pikamaataguseks külaks. Karjamaid kutsuti sealkandis sõruks ja sealt sai saungi oma nime, sest asuti keset karjamaid. 


Pikamaa saun

Oli rohkem tuntud Soo ja veel rohkem Sirku saunana. Maja ehitas Järvakandist Sirku talust tulnud Juhan Kopelmann. Nimi eestistait Kullassaareks.


Pikamaa saun

Kutsuti veel Surka ja Nuki saunaks. Kaelaselt tuli sauna Jüri Luuri. Tegi tsaari ajal vale kuldraha, ta avastati ja langes vangi. Inimesena oli väga edumeelne ja seltskondlik. Poeg Jüri jäi sauna elu lõpuni. Tühjaks jäänud maja panid omaaegsed metsamehed põlema.


Toodu saun

Tuntud rahva seas ka Sanga saunana. Seal elas Laaside perekond. Pereisa oli Jaan, peres oli kolm poega. Evaldist poeg läks Toomale Paisumaa külas koduväiks. Kaks nooremat hukkusid sõjakeerises. Saun on hävinud.


Pikamaa talu

Veski küla Nurga talu peremehe Jüri vend Madis Valler tuli siia koduväiks. Tema poja Madise saatus oli traagiline. Ta edutati Valgu Külanõukogu Täitevkomitee esimeheks. Nagu ka mujal sõjajärgsetel aastatel, olid ka siin liikvel metsavennad. Ühel pimedal sügisõhtul kui Mihkel koos varumisvoliniku Naaseriga koduteel olid lasti mõlemad maha. Täitevkomiteesse tööle asudes oli ta kodus öelnud, et paneb seal elu käima kui kellavärgi. Naine oli seepeale nagu aimates öelnud, et vaat lasevad su maha. Nii see juhtuski.
Hiined hävinud. 


Toodi talu

Peremees Madis oli külas tuntud loomatohter, kes käis loomadele sünnitusabi andmas ja ka teisi hädasid arstimas.
Hävinud. 


Tamme talu

Tuntud oli ka teise Tooduna. Siin elas Jaan Novek. Selle talu hooned on varemeis.


Uustalu talu

Ka Nurme. Talu jaotati kahe venna vahel. Põldusid nimetati nurmedeks ja põldude vahele ehitatud maja andis talule nimeks Nurme. Siin elas Hendrik Masing.
Talu hooned võõraste käes, kes seal alaliselt elavad.


Uustalu talu

Siin talus elas vend Jaan Masing. Talu asub jõe kaldal ja seal oli ka vesiveski – Uustalu veski. Ka Nurme-Uustaluks nimetatud talu oli posti talu, kuhu küla post kokku toodi. Siia tuldi õhtuti posti järgi. Pererahvas oli lahke ja niipea ära ei läinud keegi. Aeti juttu, vaieldi, arutati päevasündmusi, mängiti kaarte. Perenaine kutsus sageli õhtulauda. Endisi pereliikmeid ei ela enam kummaski talus. (Mando Masing mäletab, et postitalu oli hoopis Uustalu ehk Nurme talu. M. Masing kirjutab: "Nurme oli ka postitalu, veel peale sõda oli postkast nende küüni seinal, sest see asus otse maantee ääres. Ajalehed ja kirjad toodi kotta, kus oli pingil küljeli keeratud tsinkplekist vann, mille sees kogu post oli. Mulle meenub sealt see värske trükimusta lõhn.")
Siiski kasutavad paika suvilana sugulased. 


Peetri talu

Talu valdajateks olid Palmerid. Talus oli edasipüüdlikku vaimu. Talus oli Saksa firma “Lanz” aurukatel ja viljapeksumasin, millega käidi ka teistes taludes vilja peksmas. Põllutööks oli talus ka traktor koos uudismaa künniks ja –harimiseks vajalike riistadega. Traktoristiks oli Gustav Piliste Tipu-Poest. Tehnika ühiseks kasutamiseks oli Märjamaa Põllumeeste konvendis registreeritud maaparandusjaam. Viimane peremees Ado Palmer ostis ära põlengus järgi jäänud Valgu sae- jahu- ja villaveski katla ja ehitas hoone müüridele uue jahuveski. Talu hooned on lagunenud, maadel asus Valgu sohvoosi karjafarm.
Praegu kasutusel võõraste käes suvilana.


Nääri talu

Rahvas tundis-teadis seda kohta vaid Madise taluna. Rahvapärimus teab talu maades jõekaldas olevat muinasaegse Madise kalme olevat. Päriseks ostis selle Jaan Tuubal kes tuli Kasti mõisa Kinnita karjamõisast, kus ta oli rentnikuks. Peres oli seitse tütart ja kõik nad olevat saanud kenakese kaasavara. Isakodu päris tütar Ida. Maja on lagunenud.


Tõnise talu

Selle talu maadel olevat olnud jõekaldal kabel. Peremees ja perenaine kadusid sõjakeerises. Hooned on lagunenud.
Siin on ehitatud kõik uued hooned ja elatakse alaliselt.


Anni talu

Siin oli peremeheks Madise talu peremehe Jaani vend Jüri. Poeg Jüri tabas Esimese Maailmasõja ajal pidalitõbi, rohkem selle tõve esinemisest Velise mail pole teada. Haige suri Kuuda leposooriumis. Vana Jüri võttis kasupoja. Viimane on sealt läinud ja hooned lagunenud.


Ado talu

Peremeheks oli Uustalu meeste Hendriku ja Jaani vend Tõnis. Viimasel pole olnud koha ostmiseks raha ja kosinud siis Veski küla Kükita talust omale rikka naise. Järgnevad põlvkonnad on talust lahkunud. Hooned on osaliselt alles.



Ado-Uuetoa

Talu oli eraldatud Ado talust ja elanikud omavahel sugulased.Hans Masingu, kellel nüüd juba mitu põlve järglasi, kohta räägib rahvas loo, millel ka tõepõhi all. Kui Hans noor mees olnud ja naisemeheks hakanud, hoobelnud, et tema üksikult lapsi peresse ei oota, vaid neid tuleb kohe sarjaga. Ja eks tulnudki, peres oli neliteist last.
Ei olnud siis sünnitusmaju ega ämmaemandaid. Selle töö peal olid küla teadjamad ja vanemad naised. Sanga ema olnud peres ämmaemandaks. Esimene laps sündinud, siis teine. Mutt hakanud kolmandat vastu võtma, selle ajaga üks laps kadunud. Suuremad läinud teda jõe äärda pesema. Vastsündinu aga ei pidanud seda kümblust vastu ja suri ära. Talu vanade hoonete asemele on kerkinud uued ja seal elab üks Hansu järglasi.
Järglased elavad siin edasi.


Ärma talu

Peremees Jaan Masing oli Hansu vend. Perenaine oli pärit naabertalust Eiandust. Järeltulijatest noorim, Oskar, rajas ilmavaatlusjaama. Neid ei ole enne ega pärast valla piires keegi teine paika pannud. Sõja ajal viidi jaam üle Vana-Nurtu külla Heindrich Pareki juurde. Rahvas aga jäi mäletama Härma Oskarit, keda nad Ilmatargaks kutsusid.


Eiando talu

Talu oli üks küla vaesemaid. Aastakümneid on seal elanud Virmade suguvõsa. Viimane päriselanik oli Elviine Virma. 
Järglaste käes suvilana.


Värava talu

Eiando naabertalu, elanikeks olid Kolumbused. Eestistamise ajal võeti uueks nimeks Räni. Selle talu inimeste saatuses on omamoodi traagiline seos. Mäletatakse, et kunagine peremees Jaan Kolumbus olnud saunamehe vastu väga tige ja õel. Peremehe vend elas Tallinnas ja jäi viimase sõja ajal kadunuks. Teine vend Nigul poos enda. Tema poeg Jüri laskis end maha noores eas. Tema õde Liine oli perenaiseks Nurtus Nurme-Uuetoa talus ja mõrvati peale sõda metsameeste poolt. Selline oli ühe osa selle põlvkonna inimeste saatus. Nüüd juba ammu elavad talus võõrad.


Värava saun

Viimati elas saunas Triinu Tarvaste ja saun oligi rohkem tuntud Tarvaste saunana.


Tõnise saun

Teadmata miks, kutsuti sauna ka Karva saunaks. Elasid seal Valdekid. Mõlemad saunad on ammugi hävinud.


Rebase talu

On viimane Nääri küla talu vastu Vana-Nurtu küla piiri. Elas seal Luhade sugupõlv, viimane oli August oma perega. Maja on tühi ja laguneneud. Talu aida põletasid maha metsamehed, kuna neile ei antud peres süüa.

Momente Nääri küla elust olust

Koos Vanamõisa külaga tuleb Nääri küla pidada üheks Valgu piirkonna vanimaks asustatud paigaks. Sellele vihjavad muinaspaigad küla piirkonnas ja seos jõega, mis küla kaheks jagab.
Maad on siin kivised, aga kaugeltki nii tihedat kivikülvi siin ei ole, kui Vanamõisa maadel. Küla piirides ei olnud ka selliseid suuri sooalasid. Vanamõisa küla territooriumil ei ole ühtegi looduslikku veekogu. Pole teada, kas Mustu oja on looduslik või kunagi kaevatud. Kui ta oligi looduslik, oli ta paepealsel pinnase madal ega suutnud selle suure ala veerežiimi märgatavalt parandada. Nääri küla läbiv jõgi tegi sealsete talude põldudelt vee ärajuhtimise hoopis lihtsamaks. Tunduvalt paremad olid Nääri külas ka liiklustingimused ja külast väljapääs, kuna küla läbib Paisumaale viiv maantee. Vanamõisa küla piirasid teed küll loodest ja idast, aga küla ei läbinud ühtegi suuremat teed.
Nääri küla talud olid oma suuruselt keskpärased, aegade jooksul pereliikmete vahel jagatud. Elati keskpäraselt. Enamikus taludes suudeti ka mõisaaegsete hoonete asemele uued ehitada. 
Majandamine kulges sama rada nagu vallas tervikuna. Spetsialiseerumisi ei olnud. Teistest kaugemale jõuti Peetril.
Nääri küla vanemast põlvkonnast ei ole välja kasvanud ühtegi koolmeistrit, vallakirjutajat, ega mõnd muud meeldejäävat isikut. Oma valla elu korraldamisest on aga mõned taluperemehed osa võtnud. Abivallavanema ja valla kohtumehe ametit on pidanud Arma (Härma) talu vanaperemees Jaan Maasing. Vallatalitaja ametis on olnud ka Tõnis Palmer Peetri talust.
Külas on ka rahva kultuurielule mõtlevaid mehi olnud. Madis Valler Pikamaalt, Jaan Räni (Kolumbus) Väravalt ja Tõnis Parek. Viimane oli küll naaberkülast Paisumaalt. Nende meeste algatusel ja mõttel registreeriti 21. märtsil 1923. aastal Valgu haridusring “Valgus”, millest sai piirkonna kultuurielu arendaja ja edasiviija.

Nääri külas omaette kolhoosi ei moodustatud. Jaguneti kahe naaberküla kolhoosi vahel: Paisumaa küla “Uus-Paisumaa” ja Vana-Nurtu “Linda”.

Nääri küla 1922. aasta majavaldajad

Nääri küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute vahekord