Nurtu-Nõlva

On üks neist küladest, kus osade talude minevik on kauge, siia pole ulatunud mõisapõldude laienemise haare. Esimene asustus on tekkinud, nagu see oli minevikus tavaline, piki jõe kallast. Vanemad talud külas olid: Aasa, Saue, Noorma, Tihkani, Paka ja Katla.
Üldiselt elu küla taludes sarnanes elule vallas või oli alla keskmise. Ei olnud siin külas tõukarja, kultuurkarjamaid ega puhaslautasid. Ei olnud ühtegi mootorit, traktorit ega teraviljapeksugarnituuri. 

Looduslik asend põllumajandusega tegelemiseks oli ideaalne. Küla lõunapiiriks oli Nurtu jõgi, lisaks läbisid küla maid mitmed ojad ja nõod. Paremat paika on patt soovida; veerlikud põllud, raskema liivsavi lõimisega.
Siiski oli ka siin tublisid põllumehi, kes ehitasid vanade hoonete asemele uusi, kasvatasid häid teraviljasaake. Eriti hästi kasvas siin nisu ja lina. Pea igas talus olid hobusega ringi aetavad linaharimise masinad.

1989. aastal toimunud Nurtu külade kokkutulekul sai oma küla kivi ka Nurtu-Nõlva.

Metsavahi talu

Nagu mitmes teises külas, oli ka siin kunagi olnud mõisa metsavahi koht ja nimi jäänud talulegi külge. Viimased talu omanikud Grünbergid eestistasid oma nime Vainulaks. Talus olid korras hooned, Vainulad elavad paigas edasi.


Aasa talu

Nagu siingi nimi ütleb, asub talu nii oma hoonete kui ka põldudega jõe kaldal. Talu oli suur, üle viiekümne hektari suur ja seda saatuse tahte läbi. Plaanis on olnud koht juba kahe põlvkonna kestel vendade vahel jagada, aga see on jäänud tegemata. 1905. aasta sündmustest osavõtu karistuse eest õnnestus perepojal terve nahaga Ameerika Ühendriikidesse pääseda. Noormees tundis huvi loodusteaduste vastu, alustas seal õpinguid ja Jüri Välist sai rahvusvaheliselt tunnustatud mikrobioloog (ingliskeelse nimega George Valley). Tema tööd süsihappegaasi toime uurimisel on tuntud Yale ülikoolis. Nii jäi tal pärimata osa isatalust. Sama kordus ka järgmise põlvkonna kahe vennaga. Uue talu hoonete vundamendid ootavad tänaseni oma peremeest. Rändas temagi Teise Maailmasõja algusaastail isatalust onu juurde “suure lombi” taha. Õppis seal arstiks ja Aasa talu jäi tervenisti vanema venna Evald Väli kätte.
Müüdud saksa rahvusest kodanikule. 


Pärna talu

Läbi aastakümnete tuntakse Päärni nime all. Ei teagi kummal see nimi ennem oli, kas talul või õue all voolaval ojal. Oja on kaunis ja käänuline, sügavate kallastega. Talu hooned on peidetud talupargi varju, paraku praegu lagunemas.
Siia on ehitatud uus elamu ja paigas elatakse pidevalt. 


Pearna-Uuetoa talu

Kohalikele jällegi tundmatu nimi, teatakse Päärni-Uuetoad. Need kaks talu on poolitatud täpselt ühesuurusteks. Kui eelmises talus elasid Ameerika nimelised, siis siin olid Siimannid, kes eestistasid Siimariks. Ka selle talu hooned on ammu tühjad ja varemeteks muutunud.


Tihkani talu

Talu jällegi kauni asupaigaga, hooned väikese oja kaldal ja üle maantee jõgi. Talutöö kõrval tegeles peremees Madis Tihkan sepatööga ja rajas piirkonnas suurima õunaaia. Madise üks poegadest elab kodus edasi.


Kära talu

Talu oma hoonete ja maadega paikneb jõe vasakul kaldal, olles piiratud Velise metskonna Riista vahtkonna suurte metsadega. Elamine käib siin edasi.


Katla talu

On Kära talu naaber. Siin valitses äärmine kord ja nõudlikkus tööde tegemisel. Ei olnud vallas teist sellist peremeest kui Jüri Veedam. Vaevalt, et keegi teine roigasaeda tehes kõik roikad ühepikkuseks saagis, veskile tulles piinlikult puhaste kottide alla veskipõrandal riide laotas. Need on vaid paar momenti selle mehe korraarmastusest. Siit käib ka sild üle jõe. Talu nime on mainitud ka piirkonna muinaslugudes ja pole võimatu, et talu nimi tuleb rahakatlast. Kuigi hilisemal ajal mainitud rahaauk ei asu küll Katla talu maal.
Paigas elatakse edasi. 


Paka talu

Talu tuleb pidada kindlasti üheks küla vanimaks, temast on palju juttu mineviku lugudes. On ka kindel, et kunagi oli siin kõrts. Täpsema selgituseta tehingu alusel on naabritalu, Rätsepa, peremees lasknud kohtu kaudu omale liita tüki Paka talu maad.
Kahjuks ei olnud Paka talu poegadest ühtegi õiget talupidajat. Oli vaid virelemine ja talu laostus. Põhjuseks oli närvihaigus, mis osa pere liikmetelt töövõime röövis. Ammugi on hooned kadunud ja üksik suur kuusk tähistamas seda muinasajast tuntud paika.
Koht on taastatud järglaste poolt ja ehitatud uus elumaja. 


Saue talu

Talu oli külas tuntud oma heade hoonete ja korraliku majapidamisega. Peremees Jaan Veedam oli omal ajal tegev Velise seltsides. Osales ka 1905. aasta sündmustes, kuid viimase sõja keerises kanti pere osaliselt laiali ja saatuse tahtel on maja tühi.
Talu sugulaste poolt taastatud. 


Kople talu

Selle talu maad eraldati Sauest ja seepärast siinne minevik hoopiski lühem. Elati siin tagasihoidlikult ja nii nagu naabripereski, olid ka siin kunagised elanikud rännanud kalmistu mulda ja kunagises elupaigas on juba aastaid seisnud vaikus.
Võõraste käes kasutusel suvilana. 


Otti talu

Ei paistetud silma millegagi. Ega alla viie hektari põllumaaga seda ei saagi. Ka siin on vaid tühi maja.
Tänaseks hävinud. 


Sõeru talu

Siin kulges talu väga sarnast teed pidi Otti talu eluga. Ajahammas teeb hoonete küljes viimaseid hammustusi.
Hoone põlenud. 


Nõlva-Oja talu

Sellel talul oli teistsugune nägu. Hoonete ümber on mühamas pererahva töö ja looduse armastuse tagajärjel tekkinud talupark. Asumine oja kaldal on andnud nime talulegi. Siin talus peeti lugu kirjasõnast, raamatuid oli rohkem kui mujal. Omanikest siia järglasi jäänud ei ole, kadunud on kunagised taluhooned ja pargipuude all asub linnamehe suvila.


Sepa talu

Oli siingi vaid elupaik, kus maja ümber alla kolme hektari põldu, lisaks ligi 7 ha. Siin pidi pere ära elama. Väike majakene, kus Maasikate pere elas, on ammugi kadunud ja ei osata täpselt enam asukohtagi määrata.


Rootsi talu

Oli küla kõige noorem talu. Seda võis nimetada tõeliseks metsataluks, sest põldu oli vaid üks hektar, ülejäänud heina- ja karjamaa. Peremees Andres Puri oli puutöö meister ja selle ametiga talule lisa teeniski. Ehitas ka kena elamu. Peremees on maamullas, aga maja siiski tühjaks jäänud ei ole.


Noorma talu

Kunagised rajajad on osanud talu hoonetele valida kena paiga Nurtu jõe kaldal, Päärni oja suudme alal. Siin on ehitatud uued hooned ja elu läheb täie hooga.


Noorma-Veski

Noorma talu peremehe Karl Oviiri vend Jaan ehitas isatalust saadud maaeraldusele tuuleveski. Oli omamoodi hoone, alustati ehitust 1927. aastal, õiget tööd veski teha ei saanudki, ehitaja-peremees suri ja laste hulgas meistrimehi ei olnud. Veski hakkas lagunema ja lammutati 1935. aastal. Samale kohale ehitas veskiehitaja poeg kena elamu.
Veski-elamu asus Päärni oja kaldal. Samas piirkonnas, peamiselt ülesvoolu, asusid mõisa ajal söepõletamise kohad, mida rahvas kutsus miiliaukudeks. Mõnda neist võib leida tänapäevalgi.
Veskist veidi põhja poole, maantee ja oja vahel asub ligidal ja kaugel tuntud Päärni nukk. Siin peeti tantsupidusid.
Elamine jätkub siingi ja hooned on korras.

Nurtu-Nõlva küla piiridesse oli arvatud ka Riista metsavahi eluase, olgugi, et see oli kaugel metsas. Metsavahi maja juures oli veel üks rehielamu. Ka siin elas 1922. aastal Mihkel Saaver. Mõlemad hooned on tühjad ja lagunemas.

Talude heinamaad leiame Nurme küla tagant, seal, heinamaade keskel, oli Vana-Riista talu, mis on samuti ammugi kadunud. Elas seal Päärni peremehe vend Jaan Ameerikas. Küla heinamaadel oli 1922. aastal ka veel Ploomi saun, sellest pole samuti mingit märki.

Lisaks Riista metsavahile kuulus küla piiresse veel Paka metsavahi elupaik. Tee sinna läheb Oja talu pargi tagant. Siin elasid ja pidasid metsavahi ametit Puride suguvõsa liikmed. Andres Puri oli puutöömeister ja peamiselt tegi ta hobulinamasinaid ja virre. Neid tema valmistatud linaharimise riistu leiab paljudes valla taludes. Puutöö mees oli ka poeg Andres Rootsi talust.

Nurtu-Nõlva küla elanikud organiseerisid küla maadele 1949. aasta kevadel kolhoos Koidula. Esimeheks sai Katla talu noorperenaine Elsa Kamarik (neiuna Veedam), ta oli teine naine, keda valiti kolhoosi esimeheks. Arveametnikuks valiti Rootsi talu peremees Andres Puri. Kontor asus Päärni talus.

Nurtu-Nõlva küla majaomanikud 1922. aastal

Nurtu-Nõlva talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal