Mäliste

Mäliste küla ajalool on palju ühist Aravere omaga, ka siin on vähemalt paar sajandit ajalugu seljataga. Külast jookseb samuti läbi suur oja. Küla on olnud aga hoopiski tihedamalt asustatud, 1922. aasta andmeil oli siin veel arvukalt saunasid, ka paljud väiketalud kannavad ametlikes paberites sauna nime, aga kohapeal kutsutakse neid hoopis teisiti. Talude suurus oli siin väga erinev, palju on väiketalusid. Oli talusid, mis olid väliselt hästi korras, paljudel jättis see aga soovida.

Aadu talu

Oldi keskmisel tasemel, hooned olid korras. Peremees Hendrik Hanson oli puutöömees ja oskas valmistada õllevaate. Ka praegu on maja ja selle ümbrus eeskujulikult korras

Aadu talu 2003. aasta märtsis

Tiidu talu

Oli külas eeskujulikumaid. Mäliste ja Aravere külades mindi innuga kaasa kodukaunistamise üleskutsele. Tiidulgi tehti selles valdkonnas tubli tööd. nüüdseks on kõik siin varemeis.

Hooned on taastatud ja elatakse püsivalt

Kibi talu

Rahvas nimetas Kiviks, oli üks paremaid väiketalusid. Hool ja kord olid siin au sees. Peremees Jaan Gildemann meenutas, kus ta sai eeskuju korraarmastuseks: “siin lähedal, Tiidu heinamaa nurgas oli Selja saun. Vana Annus oli tore vanamees, lühikeste pükste ja pikkade sukkadega ning särk oli eest preesiga kinni. Saunas ja selle ümber oli väga puhas. Haoriida ümbrus oli nii puhas, et hamba torkimiseks sealt orki ei leitud. muru oli õuel puhas ja hooldatud.”
Kivil elatakse edasi.
Võõraste käes suvilana. 


Hiie saun

Siitkandi rahvas seda nime ei tea, teatakse Jaagu talu nime all. Maad oli vähe, alla kümne hektari. Vanaperemees Jaan Palm käinud Velise kiriku ehitamisel kive raiumas. Jaani poeg Eduard elas talus veel hiljaaegu.
Paigas elatakse edasi. 


Hansu talu

Võib kindlalt öelda, et Hansu, Aadu ja Anni on selle küla esimesed talud, nad asuvad grupis oja kaldal. Talus elati keskpäraselt, perekonnanimi Ervin (ka Ellmann) eestistati Eelmaaks. Peremehe Ado vend Tõnis Eelmaa oli Tiidu talu peremees. Eelmaade järglased elavad siin edasi.


Anni talu

Siin tehti tublilt tööd ja talu on korras. Õue alla oja peale oli ehitatud vesiveski ja kevadel ning sügisel jahvatati oma talu ja naabrite tarbeks. Sügisel sai vee abil liikuma panna ka linaharimise masinad. Nüüd on see korralik talu varemetes.


Andrese talu

Mälestuste järgi on siin elanud kunagi mõisa metsavaht. Talu oma eluga eriti silma ei paistnud. Viimase peremehe perenimi Ilmveier eestistati Ilmjärveks. Uusi hooneid ei ehitatud.
Maja tühi. 


Tärda-Mihkli talu

Talu asub teistest kaugemal, Aravere küla piiril, kenas kohas oja kaldal. Peale uue küüni teisi hooneid ei ehitatud. Perenimi Siimann eestistati Siimsaluks. Talul on suur õunaaed. Järglased elavad paigase edasi.
Tühi.

Evald Siimann (Siimsalu) Tärdalt

Tammelepa

Oli korralik väiketalu, millele nime andnud seal kasvanud tammed ja lepad. Oli vallas ainus hoone, millele pandi peale tsingitud katus. Ervinite järglaste asemel elavad paigas võõrad.

Oja talu

Hooned asusid Nahkru oja kaldal. Vastaskaldal asubki Nahkru talu. Peremees Juhan Tamm oli agar ehitaja. Esimeseks katseks oli vesiveski oja peale. Sellega tekkinud pahandusi naabritega, kes pole vee paisutamist sallinud. Veski oli kuigipalju ikka jahvatanud. Et siiski naabritega pahandustest pääseda, ostis Juhan aurukatla, et veskit sellega käitama hakata ja ka laudu saagida. Katel osteti Riia linnast, toodi laevaga Pärnu ja sealt hobustega Ojale. Peremees ehitaski vabriku valmis. Ojal oli ka tuntud sepa Bleimanni viljapeksumasin. Kui Iie tuuleveski lagunema hakkas, tõi ta selle veski osadena Ojale ja kavatses siin uuesti üles ehitada. Külarahvas naeris, et Oja Juhan on naisele juba vee ja auru jõudu näidanud, nüüd tahab veel tuule jõudu näidata. See jäi aga näitamata, Juhan jäi vanaks ja lapsi peres ei olnud. Vabriku kõrvalt jäi talu hooletusse, kord ehitatu hakkas lagunema ja varisema. Tänaseks on siin minevikku meenutamas kena talupark, aga mitte ühtegi hoonet. Räägitakse veel, et Juhanil oli olnud esimene jalgratas vallas.

Annisaun

Tegu polnud jällegi saunaga, vaid Seene taluga. Talu rajas ja hooned ehitas prof M. J. Eiseni tädimees, hoone on varemeis.

Herma (Härma)

Talu on küla põhjapiiril. Maaparanduse käigus likvideeriti kõik peale paari puu.

Oja talu

Oti saun

Asus Härma talu maal. Seal on elanud mitmed, sauna pole enam ammugi.


Jaani talu

Siit talust on pärit Tõnis Ervin või Jaani Tõnis, nagu teda vallas tunti. Mees lasti 25. jaanuaril 1906. aastal Märjamaal maha. Tõnisest on kirjutatud vaid positiivset, aga selle mehe teist palet pole valgustatud. Allakirjutajalt on küsitud, miks ma kui kodu-uurija ei ole kunagi rajoonilehes Jaani Tõnisest kirjutanud, siis on olnud minu vastus: “Ma ei saa seda teha sellepärast, et tahan kirjutada tõtt. Siiani on tast kirjutatud ainult head, temast on tehtud omamoodi kangelane. Aga Tõnis oli lisaks sellele ka suur varas, hobusevaras, kõrtsi- ja laadakakleja. Ma ei saa seda kirjutada, sest elavad tema pojalapsed ja jään nende ees põlatuks, seni ei ole keegi sellest avalikult kirjutanud.”
Lisan mõned momendid kaasaegsete mälestustest.

Jaan Gildemann, Tõnise külamees: “Jaani Tõnis varastas kõike, sigu ja heinu. Lõi maha Virbli Päärdu sügava oja peal. Manni kõrtsis jõid ja Virbel pannud Tõnise maha. See vihastas, Virbel tuli ees ära, Tõnis läks järgi ja lõi maha. Pandi kinni.”

Kristiine Orutamm: “Minu isa vennad, Aadu ja Kustas Virbel, olid koos Poti laadal. Aadu läinud Tõnisega maadlema ja pannud maha. Tõnis sai pahaseks. Tee peal sõitis Tõnis koos Korvi Kustase ja Haaviku Tõnisega tee peale ette. Tõnisel olnud reeaisa jämedune malakas rees, lõi sellega Aadule pähe ja surnuks. ka vend Kustas sai lüüa ja oli haiglane elupäevad. Onud tulid Liiva Jaani hobusega. Jaani hobune oli vilets ja teised said ette. Jiiva Jaan ise jooksis metsa.
Tõnis varastas nii mõisast kui talumeeste käest, heinu, sigu ja muud. Arnold, Tõnise noorem poeg varastas ka noorena.
Minu onunaine ja kaks last jäid järele, nad elasid siis Velise mõisas.”

Triinu Ilmjärv, Andrese talu perenaine, Tõnise naabertalust: “Jaani Tõnis varastas koos Ojasauna Jaaniga Kaelase mõisast sea. Tahtsid kodus puhastada, aga isa ja naine ajasid nad minema. läksid siis Ojasauna. Pea olid ka otsijad järel, sest vererada jäi ju maha. Naine palus nad kõik läbi otsida, aga seda ka ei teinud, et oleks nad Ojasauna juhatanud.
Kui Tõnis vangis oli, siis müüdi kodus kõik maha, altkäemaksuga sai ennem vangist lahti. Ta istus ainult kaheksa kuud. Venna käest laenatud veel viissada rubla. Vend muidu ei laenanud, kui laskis talu enda nimele kirjutada. Kuna talu oli venna nimel, siis ei saanud ka Virbli lapsed abiraha.
Tõnis ja Jaan Kornak Luiste talust läksid Tahka kõrtsis tülli ja jälle selle pärast, et Jaan pani Tõnise maha. Tõnis tahtnud Jaani maha lüüa. Laisasauna Jaan saanud aga ligi ja lõiganud noaga Tõnisele jalga. jooksnud hirmsasti verd. Kui Märjamaa arst Hoffmann tulnud, oli ta Tõnisele öelnud: "see oli sulle paras, sa oled teisi küll piinanud.”

Adu Jõesaar rääkis, kui ta korjanud 1936. aastal püstitatud 1905. aastal langenute mälestussamba jaoks raha ja tahtnud ka Tõnise naise Mari käest annetust saada, vastanud see: ei anna, hobusevarastele ja mõrtsukatele ausambaid tehakse, mis siis veel teistele.

Neid lugusid võiks jätkata veelgi, aga usun, et aitab. Tõnis hoidis kogu vallarahva hirmul. Läks ja varastas sealt, kus arvas ja keegi ei julgenud vahele astuda, sest tunti tema toorest jõudu ja metsikut iseloomu.

Tõnis revolutsioonile kätt külge ei pannud, tema nimi jäi ka raiumata 1936. aastal püstitatud monumendile Velise kiriku juures. Teda pakuti vallakäenduse peale ja kui vald oleks võtnud, oleks Tõnis karistusest pääsenud. Vald ei võtnud ja parunid said oma viha varguste ja salaküttimiste pärast kustutada.
Tõnisest tuleks rääkida kui Rummu Jüri taolisest mehest, aga seda pole senini tehtud.
Jaani talu on ammugi kadunud. Peale Tõnise surma abiellus naine Mari sama küla Hansu talu saunamehe Ellmanniga ja pidasid Jaani talu edasi. Abielust sündis ka kaks poega, aga Jaanile ei jäänud keegi.
Hooned hävinud. 


Andrese saun

Kohta tuntakse Kulli väiketaluna, hooned on külapildist kadunud.


Mäe talu

Neid oli koguni kaks ja naabertalu. Tublid olid Reimannid, eestistati Reinveeks. Vaatamata väikesele maale ehitati kõik uued hooned. Nüüd on siin vaid varemed, elumaja põles maha.
Teisel Mäel elas lasterikas Arenite pere. Saatus on muserdanud ka seda peret ja talu kohta pole enam ära võimalik tunda.


Ije (Hiie) talu

Siia tallu ehitas Jüri Looring tuuleveski, mis tegi head tööd. Kahekümnendate algul hakkas veski lagunema kuna peremees suri. Paika tähistavad veel mõned puud.


Ije-Uuetoa talu

1939. aasta loenduse ajal olid need talud eksikombel ära vahetatud. Uuetoa oli eelmine ja käesolev on põhitalu. Siit talust on võrsunud omaaegne Petseri Vaimuliku Seminari rektor Joann Paavel. Varem oli ta Tallinnas ülempreestriks ja gümnaasiumi õpetajaks. Vend pidas kodutalu. nüüd on talus võõrad.


Ligeda talu

See väiketalu on kõlast eemal heinamaade keskel. Peremees teenis lisa kaevupuurimisega.
Hooned hävinud. 


Koka saun

Ka Tärda saun. Asuski Tärda talu maadel, aga ammu kadunud.


Nahkru talu

Oli Oja talust üle oja. Üks küla vanemaid talusid. Paigas elatakse edasi.


Mäeniidu talu

Talu asus Ligeda talust veel tüki maad edasi, heinamaade keskel. Peremees Madis Palmi kutsuti rohkem Metsa-Madiseks kui Mäeniidu-Madiseks. Koos Madise ja tema naise Liisa igaviku teele rändamisega jäi tühjaks ka talu.


Sõeru

Väike elupaik hoopiski küla teises otsas ja päris lagedal Võevasselja oja kaldal. Tühi maja veel ei ole.
Nüüdseks on hooned hävimas. 


Aruniidu

Seda elupaika pole ka enam ammugi tunda.


Lüüdu talu

Talu on 1939. aasta materjalidest kadunud, kuigi on ka praegu veel olemas Mäe talu (Reinvee) naabruses, ega pole ka veel päris unustatud.
Hooned hävimas. 


Treieli talu

Veel üks väiketalu, milliseid Mäliste külas palju. Asub see Sõeru naabruses, aga elanikke enam siin ei ole. Peremees Tõnis Lensmann ja tema isa olid puutöömeistrid, isa meisterdas vokke. Poeg Tõnis oli tubli mesinik.
Hooned hävinud.

Ajahammas on purenud ära kõik 1922. aastal veel elamiseks olnud saunad. 
Mäeniidu lähedal oli Köölardi saun, kus Mihkel Köölard tegi sepatööd.
Samas lähedal oli Metsa-Antoni saun. Vend Jaan tuli Velisele, ehitas maja ja oli tubli rätsep. Teine vend Anton Palm sai Velise mõisast Otti asundustalu. Saunamaad sai Metsa-Madis omale.
Oli Härma saun, kust Jüri Jammer läks Päärdu Maanda juurde, ehitas kena maja, rajas ilusa aia ja tegi kingsepatööd.
Oli Rõõmu saun Sõru juures oja kaldal. Kirjas on ta Triinumõisa nime all. Elas siin lõbus vanapiiga Triinu. Abiellus pillimees Jaan Läänaruga. läksid mujale ja saun hävis. Enne Triinut elas siin veel rätsep Miil oma perega, kes said samuti asutalu.
Teatakse veel Männa talu maal Kiilu sauna, kus elas Kiilu Ann, tema oli küla ämmaemand.
Oli Tiidu saun, kus elas Ann Paavel.
Seene talu maal on olnud saun, kus elas Adu Gildemann, kes läks Kristofri tallu koduväiks.
Kivi talu karjamaal oli Mosuna saun, kus elas Linkmann (Lillemaa) Adu oma emaga ja võttis Sulult asutalu.
Mäe maadel oli Kopli saun, kus elas Mihkel Siimann, eestistas Siimariks, kes hiljem oli Nurtu-Nõlva külas Päärni-Uuetoa talu peremees.
Oli Koidu saun, mis oli ehitatud Jüreneste talu heinamaale. Jüreneste Mihkel ja Koidu Jüri olid vennad.
Teatakse veel Hirve sauna ja Hirve sauna Marit.
Tiidu talu karjatänava ääres on olnud Tuti saun. Elanikke ei mäletata. 
Veel 1939. aastal on olnud Hiie saun, tegelikult väikekoht, kus maad oli seitse hektarit. Loendusega on ta segi aetud. Elas seal üks linnamees keda kutsuti Hiie Kaarliks. Maa olnud tal rendil.
Mäletatakse ka Kupu sauna, seal elanud Leenu nimeline naine, kes käinud küla peal kuppusid panemas.
Veel olnud Tilli ja Sepa saunad.
Mäliste oli üks saunaderikkamaid külasid.

Sellest rahvarohkest külast on aga enamjaolt varemed ja tühjad hooned järele jäänud.

1949. aastal loodi ka Mäliste külasse kolhoos, millele nimeks sai Uus Mäliste. Esimeheks valiti Oskar Looring Kulli talust.

Mäliste küla majavaldajad 1922. aastal

Mäliste küla talude omanikud, suurus ja kõlvikute jaotus 1939. aastal