Aianduse ja mesinduse arendamise eesmärgil organiseeriti Põllutöökoja korraldusel mitmesuguste organisatsioonide, eeskätt aga põllumeeste- ja maanaiste seltside juures aianduse ja mesinduse ringe. Velisel organiseeriti see põllumeeste seltsi juures 1936. a. Velise rahvas siin pioneeri osas ei olnud, kuna mujal, ka Läänemaal töötasid nimetatud ringid sel ajal juba tuntud eduga (Lihulas). Ka Vigalas alustas ring tegevust juba 1934. a. Ringi juurde kutsuti nõuandjaks (assistendiks) koduvalla noormees Elmar Toots, kes 1933. a lõpetas Vagi aianduskooli. Olgu siinkohal märgitud, et sel ajal ei olnud vallas rohkem aiandust õppinud noori, olgugi, et Vana-Vigalas kool külje all. Küll aga õppisid siin Velise valla noored põllmajandust.
Velise aianduse-mesinduse ringi asutamise aeg langes kokku tähtsa riikliku aktsiooniga – kodukaunistamise hoogtöö aastaga. Ei jätnud see mõju avaldamata ka ringi tegevusele. Hoogtööaasta üheks loosungiks oli – Maakodu ümbrus korda!
Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee ühes 1937. a üleskutses on öeldud: seisame uue kodukaunistamise hooaja lävel, mis peab laienema ja süvendama läinud aastal algatatud ja teostuvat kodukaunistamise hoogtööd. Kodukaunistamise hoogtööle on kaasa tundnud laiad ringkonnad, uus algav hooaeg peab seda ringi laiendama kogu meie rahvale.
Endisest suurema innuga asume tööle meie maa välisilme korrastamiseks ja ilu tõstmiseks, luues sellega meie rahvale väärika ja kauni kodu. Kodukaunistamise hoogtöö aastane tegevus ja selle tulemused on kujukaks tõenduseks, et algatatud aktsioon on olnud eluline. Kultuurilise taseme tõusuga on meil tekkinud tarve muuta kauniks ja mugavaks meie ümbrust.
Koduümbruse korrastamine ja kaunistamine on tähtis mitte ainult liu seisukohalt. Meie peame, eriti maal, ühendama iluga ka majandusliku, tervishoidliku ja otstarbekohase elukoha korrastamise põhimõtte: korrastades koduümbrust kavakindlalt, kasutades ilupuude ja põõsaste kõrval viljapuid ja marjapõõsaid, asutades köögiviljaaedu, suudame eelmainitud põhimõtteid teostada.
Koduümbruse kaunistamine ja korrastamine on töö, mille suuremaid tulemusi näeme alles aastate möödudes. Mida varem ja mida agaramalt meie asume selle suure ülesande teostamisele, seda varem näeme oma töö tulemusi. Nähtavad töötulemused on suurim rahuldus ja tänu tegijaile.
Üheks takistuseks kodukaunistamise asjatundlikumal teostamisel on olnud kogemuste ja ka kättesaadava vastavasisulise kirjanduse puudumine, mis käsitleks kodukaunistamisega seoses olevaid küsimusi meie rahva omapära ja majanduslike võimaluste seisukohalt.
Kodukaunistamise hoogtöö peakomitee loodab, et välja antud brosüürid suudavad osaliselt kõrvaldada seda takistust, andes tarvilikke juhendeid ja näpunäiteid koduümbruse korrastamisel ja kaunistamisel.
Velise aianduse-mesinduse ringi tegevust meenutab ringi assistant E. Toots: Peagi on neist aegadest pool sajandit mööda, seepärast kõiki tehtut ei mäletagi. Liikmeid oli kusagi 30-ne ringis ja enamus olid nendest väga püüdlikud ja aktiivsed. Esimeseks ettevõtmiseks ja tööks oli aedades olemasolevate õunapuude ja marjapõõsaste harvendamine ja lõikamine. Samaaegselt hakati istutama ka uusi puid ja põõsaid. Istutusmaterjal saadi peamiselt J. Tiitsu puukoolist Sulult. Väga hoolega teostati taimekaitse töid. Hooaja pritsimised tehti väga täpselt ja õigeaegselt. 1938. a osteti kolm kärupritsi ja moodustati kolm pritsiringi, igas 5-6 liiget.
Samaaegselt algas ka paljudes taludes puuvilja- ja marjaaedade korrastamise ja ramaise kõrval ka hoogne hoonete ja õuede ünbruse heakorrastamine. Mitmetele taludele sai valmistada vastavad plaanid ja olla paljudel abiks nõu ja jõuga. Istutusmaterja telliti Tartust ja toodi Vana-Vigalast aianduse puukoolist.
Paljudel liikmetel olid ka mesilaspered ja ka nende hooldamiseks vajati nõu ja abi. Sel alal oli aga vallas ka selliseid tublisid mesinikke, kes olid omale suutnud soetada suured mesilad ja tulid oma tööga eeskujulikult toime. Neist peaks nimetama: Aadu Reimali, Velise-Nõlva külast Posniku talust, Jaan Gildemann, Mäliste külast Kivi talust, Enn Tulvik Päärdust Vene külast Tisleri talust. Aianduse-mesinduse ringi aktiiv asus Mäliste ja Aravere külas. Eesrindlikematest peaks siin mainima: Sikenda talu (Mihkel Miil) Salumäe talu (Johnson) Aadu talu (Looring) Hansu talu (Aadu Eelma) Tiidu talu (Tõnis Eelma) Treieri talu (Tõnis Lensman) jt. Päärdus olid ettevõtlikumad: Jüri Jammer, Mart Krahv, Tõnis Nahk. Kõiki tublisid pole enam meeleski.
Ringi tegevusaja jooksul sai korraldatud kahed hoonete värvimise kursused, ühed Mäliste külas Tiidu talus ja teised Päardus, Tisleri talus. Igas aias käisin vähemalt kord kuus.
Aianduse-mesinduse ringi tegevus lõppes 1940. a suvel. Ringi tegevusaeg oli lühikene, aga tööd tehti tublilt. Valla talude välisilme muutus tunduvalt. Muidugi oli oma osa siin ka üldisel propagandal, aga palju aitas kaasa ringi tegevus. Kui naabrimees (ringi liige) midagi oma kodu juures ette võttis (värvis, istutas) ei tahtnud naabrimees kehvem olla (ise ta ringi liige, ei olnudki) ja püüdis sageli paremini teha. Tekkis omamoodi võistlusmoment.
Juba hakkasid esimest saaki andma noored viljapuud ja marjapõõsad. Nüüd juba sordiehtsad. Kasvasid hekid, ilupuud ja põõsad, haljendasid murud.Väärt seeme oli mulda pandud ja see idanes ja kasvas kiiresti.
Siis aga tuli katastroof. Esiteks 1939/40. a pakane, mis kõik aiad ära laastas ja peagi puhkes sõda, mis omakorda lõhkus perekonnad ja hävitas kodud. Kui mõningates taludes püüti viljapuid istutada ka okupatsiooni ajal, oli see siiski juhuslik. Tulid jälle uued külmad ja uus häving. Paljud lõid käega, kaotasid usu ja lootuse. Kõik see mis kord oli, oli olematuks saanud.